,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. ,,Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu ületas kõik ootused, ta meeldis nii õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele
· ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. · ,,Tartuffe" Teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumisega. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab, nii et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnistusi ning Orgoni lihtsameelsus ja ususõgeduse aadessil lendulastud pilkeid
("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus
ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus
end vabandada. «Ei, proua, kuid need, kes otsivad odavamat kaupa, peavad lubama teistele otsida heldemaid sõpru.» Ja Porthos pöördus kannapealt ringi ning astus mõne sammu, et lahkuda. «Härra Porthos, härra Porthos,» hüüatas advokaadiemand, «ma eksisin, ma möönan seda, ma ei oleks pidanud kauplema, kui tegemist oli teiesuguse mehega!» Porthos astus edasi, ilma et oleks vastanud. Advokaadiemandale näis, et Porthost ümbritseb hiilgav pilv ja et hertsoginnad ning markiisid viskavad talle kotte kullaga jalgade ette. «Peatuge, taeva pärast, härra Porthos,» hüüdis ta, «peatuge, räägime!» «Teiega rääkimine toob mulle ainult õnnetust,» vastas Porthos. «Kuid öelge mulle, mida te soovite?» «Ei midagi, sest kui ma midagi küsiksin, teeks see ikkagi mitte midagi välja.» Advokaadiemand haaras Porthose käsivarrest ja hüüatas täis valu: «Härra Porthos, ma ei taipa ju sellest midagi. Kas ma siis tean, mis on hobune, kas ma