väiksem 2)Uimed aitavad liikuda ja tasakaalu hoida 3)Keha külgedel paikneb küljejoon, millega kala tajub vee liikumist ja võnkumisi 4)Ujupõis aitab kalal vees vajalikus sügavuses püsida 5)Kala hingab lõpuste abil 21.Nimeta kala arengu järgud (21 joonis, 23 mõisted) 1)Kudemise ajal ujuvad emas- ja isaskala lähestikku 2)emaskala koeb marja 3)isaskala laseb seemnerakud koetud marjale peale 4)seemnerakud koetud marjale peale 5)viljastatud munarakus ehk marjateras algab vastse areng 6)vastne erineb välimuselt täiskasvanud kalast, tema kõhupoolel on suur rebukott toiduvarudega 7)maim on täiskasvanud kala sarnane 8)täiskasvanud kala 22.Nimeta võimalusi, kuidas Eestis kaitstakse kalu (28-29) 1)Kalapüügiks on kehtestatud kindlad püügiviisid ja püüginormid 2)Kala alammõõdu kehtestamine tagab selle, et enne väljapüüdmist jõuab iga kala anda järglasi 23.Kahepaiksete iseloomulikud tunnused. Kuidas on kahepaiksed kohastunud eluks maismaal ja
nende kehapikkus kuni 23 cm, Murmani rannikul kuni 33 cm, Tsosi lahes kuni 40 cm. Kaal on kuni 3,5 kg. Lestad elavad madalas meres, sealhulgas jõesuudme lähedal olevates tugevasti magestunud kohtades. Riimveelises Läänemeres leidub teda kõikjal. Mõnikord läheb ta jõkke ja isegi võib seda mööda vastuvoolu tõusta, näiteks mööda Põhja- Dvinaad Arhangelskistki ülesvoolu ja Thamesi mööda kuni Londonini. Lest koeb alati meres. Tema marjateras ei ole õlitilka. Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv.Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka moonde, mille käigus sümmeetria kaob. Üks kehapool kasvab kiiremini kui teine, mistõttu selle poole silm nihkub algul pea servale ja seejärel teisele kehapoolele. Keha lameneb külgede suunas ja muutub kõrgemaks. Seljauim nihkub ettepoole, pealaele
Ülespaisatud materjal langeb alla tagasi ja katab kala. Lest liigub vähe ja ta on halb ujuja. Harilikult ujub ta lapiti . Seevastu hädaohus pöördub ta serviti, seljapool ülespoole ja sööstab minema. Lest elutseb kuni 40 meetri sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Lest koeb alati meres. Tema marjateras ei ole õlitilka. Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv. Lest koeb madalatel rannikualadel, 4...22 meetri sügavusel. -7- Mai-juuni on siinse lesta kudemis aeg. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka moonde, mille käigus sümmeetria kaob.
seadmetes üksteise peal olevatele ümmargustele või nelinurksetele restidele (raamidele). Kui kalakasvandusel on marja hautamiseks vett vähe, saab kasutada ka nõrghautamist. Vertikaalse haudeaparaadi ülemine raam jäetakse tühjaks ja sinna lastud vesi tilgub alla, kattes alumistel restidel olevad marjaterad õhukese kihina. Marja hautamine toimub pimedas, sest loode on tundlik lühilainelise ultravioletse ja sinise valguse suhtes LOOTE ARENG Loote arengu kiirus marjateras sõltub inkubeerimise temperatuurist. Kalakasvataja jaoks on lihtsaim hinnata oluliste loote arengustaadiumide saabumise aega kraadpäevades. (Selleks korrutatakse haudeaparaadismõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga). Näiteks 160 kraadpäevale, mis on vajalik vikerforelli marja arenemiseks viljastamisest silmtäppi jõudmiseni, vastab 16 ööpäeva 10 °C vees või 20 ööpäeva 8 °C vees. LOOTE ARENG silmtäppstaadium. Selleks ajaks on loode välja
tanniiniga). Karpkalade mari on õrn ja seda segatakse linnusulega. Marja inkubeeriimine toimub Weissi pudelites (tagurpidi pööratud põhjaga klaasnõud, millel pudeli suust tuleb sisse vesi, ülalt voolab välja). Marjaterad on veevoolus pidevas liikumises. Vajalik on surnud ja hallitusega kaetud marja eemaldamine. Marja arengu kiirus: 60-80 kraadpäeva koorumiseni = 3,5 4 päeva 20 kraadise vee puhul. Kui looted on marjateras arenenud koorumisvalmiteks (esimesed vastsed juba kooruvad spontaanselt, kasutatakse kiireks samaaegseks koorutamiseks ajutist hapnikuvaegust. Vastseid hoitakse algul tihedates väikestes sumpades, kuhu on lisatud kadakaoksi, mille okastele kinnituvad vastsed kuni rebukoti imendumiseni. Vastsed asustatakse tiikidesse, kui nad hakkavad ujuma (mõni päev pärast koorumist). 12
annaabi.ee 
