kasutades korraga kas mitut või ainult üht liiki vilju. Toorkompotid. Osa puuvilju ja marju oma õrna konsistentsi tõttu ei kannata keetmist. Need puuviljad ja marjad puhastatakse, pestakse, kooritakse ja tükeldatakse vastavalt vajadusele ( marjad jäetakse terveks ) ning pannakse magustoidunõudesse. Peale puistatakse tuhksuhkrut või valatakse üle suhkrulahusega. Lastakse nii kaua seista, et suhkur marjadesse imbuks ja eraldunud mahl siirupiga seguneks. Keedetud kompotid. Paksema koore ja tugevama viljalihaga puu- ja aedvilju tuleb kompotiks keeta. Selleks viljad pestakse, puhastatakse ( aprikoosid, kirsid, murelid ), kooritakse, tükeldatakse ( õunad, pirnid, rabarber, kõrvits ) ja keedetakse suhkrusiirupis. Konservikompotid. Need on valmistatud ühest puuvilja- või marjaliigist või nende segust. Tavaliselt on konservikompoti vedelik ( siirup ) tugevamaitseline ning
seenhaigustele. Nii väheneksid viinamarjakasvatuse kulud ja oleks tagatud püsivam kvaliteet. Viinapuu kasvutsükli olulisim osa on marjade küpsemine, mis loobki lõpptulemuse - ja see on eriti tähtis perioodil, mis järgneb veraison´ile (võtmestaadium, mil viinamarjakestad hakkavad tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast veraison'i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse. Lõpuks muutub see liigsuhkur alkoholiks ja seepärast saabki viinamarjamahlast valmistada veini. Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavad punasele veinile värvi ja parkainesuse,
seenhaigustele. Nii väheneksid viinamarjakasvatuse kulud ja oleks tagatud püsivam kvaliteet. Viinapuu kasvutsükli olulisim osa on marjade küpsemine, mis loobki lõpptulemuse- ja see on eriti tähtis perioodil, mis järgneb véraison´ile (võtmestaadium, mil viinamarjakestad hakkavad tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast véraison´i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse. Lõpuks muutub see liigsuhkur alkoholiks ja seepärast saabki viinamarjamahlast valmistada veini. Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavd punasele
Veini tekib süsihappegaas. 6. Setitamine, filtreerimine ja pumpamine puhtasse tanki, kus toimub teine dosage. 7. Uus filtreerimine ja pudeldamine. C. Injection Method: 1. Valmistatakse kuiv vein, on lubatud kohe lisada suhkrut. 2. Enne villimist lisatakse mehhaaniliselt süsihgappegaas. Magusate veinide valmistamine A. Late harvest ehk vendange tradive ehk auslese veinid. Naturaalsed dessertveinid. Viinamarjadel lastakse üle küpseda. Marjadesse tekib suur hulk suhkruid. Sageli lastakse marjadel nakatuda väärishallitusega (botrytis). Kääritatakse suhteliselt madala alkoholisisaldusega magus vein, mida sageli arendatakse tammevaadis. B. Magustatud veinid. Enne fermentatsiooni lisatakse virdele kontsentreeritud viinamarjamahl, et tõsta virde suhkrusisaldust. Seejärel kääritatakse madala alkoholisisaldusega magus vein. On võimalik, et kõike seda tehakse ka oluliselt ebakvaliteetsemal viisil (lisatakse suhkrut jne)
Tõeliselt pühendunud osa- levad juba kevadise taimede tagasilõikamise juures. Kes nii vara kohal ei ole, sekkuvad hiljemalt kuu aega enne veini valmistamist. See on viimane aeg hea kvaliteedi tagamiseks hädavajalikuks saagikuse piiramiseks. Vei- niaias korraldatakse harvendusnoppimine, mille käigus kõik üleliigsed ko- barad eemaldatakse. Need visatakse armutult vaovahesse. Õige saagikus tagab, et valmivatesse marjadesse koguneb piisavalt aroomi- ja maitsenüansse, mis iseloomustavad just konkreetse paikkonna veini. Ühel päeval jõuab kätte aeg, mil marjad on küpsed. Just veinimeister on see, kes annab käsu korje alustamiseks. Küps mari areneb kiiresti, tema suhkrusisaldus kasvab ja happesus väheneb pidevalt. Kui marju õigeaegselt ära ei nopita, kaotab vein juba enne sündi oma jume.
annaabi.ee 
