Punaarmee 6. kütidiviisi üksused tungisid üle Narva jõe Punaarmee esimese rünnaku Narvale lõid 22. novembril tagasi veel sakslased Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskem kui Põhja-Eestis Eesti vabadussõda 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK) 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha Eesti vabadussõda Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi 19
Eesti sõjavägi suutis kaks kuud kestnud Punaarmee pealetungi siiski tõrjuda Pealetung Petrogradile Landeswehri sõda 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti. 1919. aasta juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks. Marionettvalitsus (16. aprill 1919) 8. juulil 1919. aastal saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel Suvi ja sügis 1919 Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud Venemaa pinnale Eesti sõjavägi kaitseb Läti idapiiri Septembri lõpus asusid Eesti üksused pealetungile Ostrovi ja Porhovi suunas Raskete ilmastikuolude ja maastiku tõttu rünnakud ebaõnnestusid Eesti sõdurid ei soovinud nii sügavale
1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud
Tapeti palju inimesi. Mille poolest sarnasesid Saksa okupatsioon 1941-1944 ja NSVL okupatsioon 1940-1941? Sarnasused: Mõlemas olid repressioonid. Erinev oli vaid see, kes repressioonide küüsi langes. Majandus oli rakendatud okupeeriva riigi huvides. Mõlemad viisid läbi mobilisatsiooni ja selle tulemusena loodi eestlastest sõjaväeüksused. Oli Eesti SS Leegionärid ja Laskurkorpuse korpusemehed. Mõlemas oli riigis marionettvalitsus ehk nukuvalitsus. NSVL-is Vares-Barbarus, Saksa ajal Hjalmar Mäe. Suruti peale oma ideoloogiat, näiteks koolis erinevate õppeainete kaudu. Erinevused: NSVL-i okupatsiooni ajal viidi läbi maareform. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, talupoeg sai kasutada maksimaalselt 30 hektarit ja ülejäänu jagati teiste vahel ära. Need, kes maad said olid uusmaasaajad. Saksa okupatsiooni ajal tühistati maareform, aga reaalse maa tagastamiseni ei jõutud.
viimased sõjaväelased 1995, tuhanded erusõjaväelased jäid aga Eestisse. TÄHTSAD EESTI OKUPEERIMISEGA SEOTUD SÜNDMUSED____________________ 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt -> Eesti läheb NL huvisfääri/mõjusfääri 28. september 1939- Baaside leping -> Nõukogude Liidu protektoraat 17. juuni 1940- Narva diktaat -> Eesti okupeeritakse! 90 000 Punaarmeelast Eestisse 21. juuni 1940- Kommunistlik riigipööre -> uus valitsus (marionettvalitsus) 6. august 1940- Eesti ühendatakse NL -> Eestist saab liiduvabariik 14. juuni 1941- Juuniküüditamine -> 10 000 inimest Siberisse, hukuti, tapeti NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VS. SAKSA OKUPATSIOON_____________________ Nõukogude okupatsioon 1940-41 Saksa okupatsioon 1941-44 Võimuaparaadi ümberkorraldamine: ENSV Vene konstitutsioon Eesti kindralkomissariaat Ülemnõukogu (asendas Riigikogu) Piirkonnakomissarid
Soome riigi päästja) pünaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa- Läti riiki Landeswehr ei tulnud sakslastele vastu, mistõttu sakslased tegid riigipöörde, Ulmanise asemel seati ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsus Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus kokku eestlastega ja kuna eestlased polnud nõus taganema algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu. Austav kogu ja kõrgemad valitsused otsustasid, et sakslastele tuleb vastu hakata ja Läti seaduslik võim taas võimule aidata. Võnnu ümber puhkesid taas ägedad lahingud Lahingud Võnnu all
1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud
Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. 7 Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud
Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) punaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa-Läti riiki Landeswehr ei tulnud sakslastele vastu, mistõttu sakslased tegid riigipöörde, Ulmanise asemel seati ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsus Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus kokku eestlastega ja kuna eestlased polnud nõus taganema algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu. Austav kogu ja kõrgemad valitsused otsustasid, et sakslastele tuleb vastu hakata ja Läti seaduslik võim taas võimule aidata. Võnnu ümber puhkesid taas ägedad lahingud Esimesed kokkupõrked; vaherahu ja Entente’i positsioon.
annaabi.ee 
