Tal on ka olulisi töid teoreetilise bioloogia ja arengubioloogia vallas, aga samuti katastroofide teooria rakendamisest semiootikas. Sebeok võttis entusiastlikult Rene Thomi omaks, sest too proovis luua naturalistlikku märgiteooriat. 12) Anderson et al – uus paradigma: Myrdene Anderson – ameerika antropoloog, lingvist ja semiootik. Huvitus süsteemidest, teaduslikest ja semiootilistest lähenemistest inimese sotsiokultuuri mõistmiseks. Marginaalsuse etnograafia. Asutajaliige Rahvusvahelise biosemiootiliste uuringu ühingu. Kirjutas doktoritöö saamide etnoökoloogiast, see oli seda teadusharu rajavaid uurimusi John Deely – ameerika semiootik ja filosoof, ameerika semiootika üks liidreid. Tegelenud semiootika ajalooga ja semiootika filosoofiaga. Uurinud ka märkide rolli esemete ja objektide vahendamisel. Ta on jõudnud seisukohale, et kogemus ise on dünaamiline struktuur, mille elemendid
- Vana mees või naine sugulusliinis juhtiv isik Määratlusi erinevates ühiskondades (G. Elwelt järgi) - Füüsilis-funktsionaalsus (peamiselt korilusühiskondades) - Ea- ja põlvkonnaklassid - Positsioon reproduktiivsussüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi) - Seeniorprintsiip (põlvnevuse järjekorras vüimu kasv) Vanaduskäsitlusi MODERNNE ühiskond: vanadus kui sotsiaalne probleem Meditsiiniline vananemine Vaesuse ja marginaalsuse põhjustaja (marginaalsus- tähtsusetu) Algab pensionile jäämisega Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Vanad inimesed kui hoolduskoorem Isekad ja nõudlikud kodanikud POSTMODERNNE ühiskond: idee edukast vananemisest Psühho-sotsiaalne ja sotsiokultuuriline vananemine Aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst Pensionile jäämine ja vanadus eraldatud Vanad inimesed kui ressurss Ühiskonna mõjutajad Vanadus seadusandluses
Tänapäeval peab pidevalt oma identiteeti ümber konstrueerima selleks peavad olema materiaalsed võimalused. Marginaliseerituksegi kuna pole raha. Tänapäeval on haridus kaasamisvahendiks. Tänapäeval defineeritakse normi ja hälbivust subjektiivselt, seoses individuaalsete valikutega, mis on konstrueeritud sotsiaalses kontekstis. Ühiskonna sees ja väljas olemine tänapäeval on defineeritud moraalsuse terminites antud momendil. Marginaalsuse defineerimine: stigma või mitte (isiksuse jooned versus seos ühiskonnaga: ennast nii defineerinud) kuidas indiviidid ennast defineerivad on nende oma vaba tahe, mitte märk või silt ühiskonna poolt. Sotsiaalkonstruktsionistlik lähenemine. Rõhutab viise, milles meie sotsiaalsed tähendused, kategooriad ja väärtused ning käitumine on pigem sotsiaalselt loodud, mitte loomult antud. See on kriitiline hoiak
vana mees või naine sugulusliinis juhtiva isiku tähenduses Määratlusi erinevates ühiskondades: füüsilis-funktsionaalsus (peamiselt korilusühiskondades) ea- ja põlvkonnaklassid positsioon reproduktiivsüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi) seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad
Sooline ebavõrdsus Bioloogiline sugu - bioloogilised sootunnused, sõltumatud ühiskonnast. Sotsiaalne sugu - ühiskonniti erinevad ootused ja nõudmised, võimalused ja staatus, mis sugudel on. Kõigis ühiskondades erinevad naiste ja meeste rollid, ent need ei ole ilmtingimata erinevalt väärtustatud. Oscar Lewis. "The Culture of Poverty". (1957) Vaesus on põlvest põlve edasi kanduv kultuur, mis areneb välja ühiskonna äärealadel hakkama saamiseks. Marginaalsuse ja mitteesindatuse tunne. Puudub klassiteadlikkus. Moynihani raport, mis kasutas kontseptsiooni nii, et see jättis mulle vaesusekultuurist kui vaesuse põhjusest, mitte tagajärjest. James Scott. Weapons of the Weak. (1985) Kaasaaegsed talupojad ühiskonna äärealadel, kel pole maad ja tootmisvahendeid ega mingit võimu oma tahet näidata, kasutavad erinevaid varjatud vastupanuviise: töö vältimine, laiskus tööl, ignorantsus, sabotaaž. Hidden Transcript
Teisest küljest aga, nagu kirjutab ka Soome ajaloolane Kalervo Hovi (2002: 13), tingis seesama ajaloohetk ka niigi marginaalse argielu ajaloo veelkordse marginaliseerumise. Ajalooteaduse põhitähe- lepanu on tänini olnud riiklikul tasemel suurel poliitikal, parteide ja valitsuste sise- ja välispoliitikal. Käsitletud on ka tähtsate isikute ja teaduse ning kunstide ajalugu, nendega võrreldes on aga restoranikultuuri ja tantsumuusika ajalugu marginaalajalugu. Selle mitme- kordse marginaalsuse tõttu kohtame ka eelmainitud olulisi takistusi džässi uurimise teel – ajakirjanduses ilmus väga vähe kirjutisi džässmuusikast ja neis vähesteski torkab sageli silma kirjutaja vähene kompetentsus; korraliku kriitika ja analüüsi vääriliseks peeti ainult akadee- milisi süvamuusikakontserte ja teatrietendusi. Kriitikute tähelepanu leidsid ka koorimuusika- kontserdid, mis ei olnud sugugi alati orienteeritud süvarepertuaarile, kuid siin tuleb põhjust
annaabi.ee 
