Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juureldes selle üle. Wagneri arvates oli ta aga tavaline koer. 4. Alustuseks tutvustas kurat talle kõrtsielu Auerbachi keldris, kus nad liitusid joomase seltskonnaga. Faust tüdines sellest õige pea. Edasi läksid nad nõiakööki, kus Faust jõi eliksiiri, mis muutis ta nooremaks. Varsti peale seda kohtas ta Margaretet. Hiljem lahutas Mefisto ta meelt Volbriööl, et too unustaks oma armsama. Nende lõbustuste mõte oli pakkuda rahuldust Fausti hingele. Kurat oli veendunud, et suudab meelitada Fausti naudingute teele. 5. Faust ei hüljanud Margaretet, ta pidi põgenema, kuna ta oli tapnud Valentini, kes juhtumisi oli Margarete vend, aga Faust seda ei teadnud. Mefisto oli rahul, et sai Fausti Margaretest eemale ja pani Fausti kõik unustama. 6
millele annavad ootamatu lahenduse Dmitri Bertman ja Ene-Liis Semper, kelle käsitluses tuli rahvusooperis 2007. aastal lavale mitmeid auhindu võitnud Erkki- Sven Tüüri „Wallenberg“. Faust müüb oma hinge saatan Mefistole ja saab temalt vastu nooruse, et võrgutada Margarete, kelle süütu saatuslik ilu on teda lummanud. Kuid saatanaga kaupa tehes pole võitjaid – ühe hetkega on Faust võimeline alandama meest, kes Margaretet jumaldab, tapma tema venna ja tõukama naise hullumeelsusesse. Gounod’ muusika võlub eriti kaunite meloodiatega – äratundmisrõõmu pakuvad Margarete juveelilaul III vaatusest ning sõdurite koor II vaatusest. 5. La Traviata- Giuseppe Verdi “La traviata” – see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateatri ajaloos.
Kui ta Fausti ära tundis lõpuks, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle ja jättis ta vangi. Margareta arvas, et ta väärib seda karistust. Margareta sai lõpuks ikkagi taevasse, et ta oma süüd tunnistas. 9.Too näiteid Mefistofelese negatiivsetest omadustest. Ta oli kiuslik ,jäme ja otsekohene. Ta kasutas kokkuleppe võitmiseks keelatuid võtteid. 10.Kes on Valentin? Milles ta süüdistab Margaretet? Mis Valentiniga juhtub? Valentin oli Margarete vend,kes tuli sõjaväest tagasi, et noomida ja sõimata oma õde. Varem ta tundis uhkust oma süütu õe üle, kuid nüüd oli õe maine muutunud. Vend oli õe peale vihane. Faust ja Valentini vahel toimub kahevõitlus, mille tagajärjel Valentin hukkus. 11.Milles Margarete end süüdistab? Ta süüdistab ennast enda venna surmas. 12.Kuidas lõpeb ''Faust'' esimene osa?
peatavad ta. Ilma Wagnerita ei oleks tõestust Jumalale, et Saatanal on õigus kihlveos Jumalaga. See on Wagneri osatähtsus teoses. Wagner oli see, kes veenas Fausti, et puudlis pole inimesekuju, vaimu. 10) Miks pole Margarete ja Fausti suhetes võimalik õnnelik lõpp? Margarete ja Fausti suhetes pole võimalik õnnelik lõpp sellepärast, et Margarete läheb hulluks peale vangi sattumist nende ühise lapse tapmise tõttu. Hiljem, kui Faust külastab Margaretet vanglas, ei tunne Margarete Fausti ära ja lükkab tagasi viimase põgenemisplaanid. Surres viivad inglid Margarete hinge taevasse. Õnnelik lõpp pole võimalik seetõttu, et tänu Fausti lõbutsemisele Mephistophelesega, sattus Margarete vangi, kust edasi arenesid sündmused allakäigul. Margarete taipas, et Mephistopheles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mephistophelese puhul on tegemist kelmiga. Faust seda ei märganud
Valentinile ei meeldinud, et tema õde Faustiga läbi käis. Tundis varem oma õe vooruslikkuse üle uhkust kuid tundis nüüd, et õde on muutunud. Valentin satub mõõgavõitlusesse Mefi ja Faustiga. Mefistofeles tõrjus Valentini lööke ning käskis Faustil lüüa. Valentin saab vigastada ning langeb. Rahvas koguneb tema ümber ning ta ütleb õele oma viimased sõnad. Et varsti leiab Margarete järgmise mehe ja siis järgmise, ning lõpuks on ta iga mehega. Ütleb, et siis ei taha Margaretet enam keegi ning ta peab häbis elama. Valentin süüdistab õde oma surmas („sa ausast elust lahti lõid, seeläbi mulle surma tõid”). 10.Mis selgub volbriööl? Mefistofeles viib Fausti peole, et tema mõtteid kõrvale kallutada. Nad kohtuvad mitmete erinevate olevustega. Fausti meeleheide suureneb, kuna Margarete ei lama enam tema kaisus, ja ka kuna ta tappis Margarete venna. Samal ajal viidi ilmselt vangi ka Margarete, mida Mef Fausti eest varjas. 11
Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial (Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel.), ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud. 6. Kuidas on süzeeliselt lahendatud armastusteema? Mis takistab Fausti ja Margaretet teineteist mõistmast? Margarete oli range kasvatusega neiu ja kuna Faust oli Saatana poolt noorenenud, siis oli ta armund. Siiski suutis Faust oma mõistuse ja Mefistotelese trikkidega Margareti süda võita. 7. Milliseid naudinguid pakub Mefistofeles Faustile (konkreetsed näited teosest)? Mis on nende mõte? Kas Faust leiab rahulduse? Miks ta hülgab Margarete? Mefistoteles pakub Faustile kõikide maiste mõnude naudingut, mida Faust seni on pidanud vääraks
Faust armus Margaretasse esimesest silmapilgust, pärast seda kui ta oli nõiaköögis nooremaks muudetud. Nende armastus aga Maal ei olnud võimalik. Margareta sai Faustiga ka lapse, mistõttu Margareta sattus vanglasse, kuna tappis oma ema ja oma lapse. Kõikides ebaõnnestumistes süüdistas Faust Mefistofelest, kuid üks milles teda võis süüdistada oli hoolimatus ja liigne parema tuleviku soovimine ja oma õnne tahtmine. 20) Margarete ja Fausti armastuslugu. Faust kohtas Margaretet esmakordselt peale seda kui ta oli nõiajooki juues nooremaks muutunud. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Margarete tõrjub alguses Fausti. Faust läheb Margarete tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märkab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margarete süda võita läks luhta
valla. Faust armus Margaretasse esimesest silmapilgust, pärast seda kui ta oli nõiaköögis nooremaks muudetud. Nende armastus aga Maal ei olnud võimalik. Margareta sai Faustiga ka lapse, mistõttu Margareta sattus vanglasse, kuna tappis oma ema ja oma lapse. Kõikides ebaõnnestumistes süüdistas Faust Mefistofelest, kuid üks milles teda võis süüdistada oli hoolimatus ja liigne parema tuleviku soovimine ja oma õnne tahtmine. 21. Margarete ja Fausti armastuslugu. Faust kohtas Margaretet esmakordselt peale seda kui ta oli nõiajooki juues nooremaks muutunud. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Margarete tõrjub alguses Fausti. Faust läheb Margarete tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märkab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margarete süda võita läks luhta
annaabi.ee 
