,,Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu?" Laulmiseks olid omad kindlad kohad ja olukorrad, kuid laulda võis ükskõik millal ja kõikjal. Suured laulupaigad olid pulmad ja talgud. Lauldi ka tantsude saateks ja hällilaulu. Hällilaul on kindla otstarbega üksilaul. Rahvalaulu lauldi kas üksi või mitmekesi. Põhja-Eestis on kiikedel lauldud kahes kooris, esimesed olid ühes kiige otsas laulsid rea ja teised kordasid. Mardilaule lauldi kooris ja ilma kordamata. Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. Sõbra surma puhul lauldi itke. Palju lauldi ka kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijad kaasa aitasid. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Lastele sagedasemad laulud on mängulaulud. Koostatud kirjanduse nimekiri: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ja http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/eerl.html
Mardid tõid viljaõnne. Mardipäev lõpetas hingedeaja. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde. Marti jooksmist alustatu tavaliselt õhtupoolikul Maskeerimine Tütarlapsed meeste riietes. Seljas tumedad rõivad või tagurpidi keeratud kasukas. Kasutati käepäraseid vahendeid, et ennast tundmatuks teha. Maskid olid näo varjamiseks. Kui maski ei olnud, siis lihtsalt värviti nägu. Vahel kasutati ka õlgi, et ennast maskeerida. Kombed Kombeks oli laulda ja pilli mängida. Laulda Mardilaule. Käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Martidel olid alati kaasa vitsad. Käidi ringi mardiperena (mardiema, mardiisa ja mardilapsed). Viia läbi Mardirituaal. Visati tuppa viljaõnne. Lõuna-Eestis peeti ka mardipulmasid. Mardi nimelistel inimestel tuli välja teha. Marditoidud Söögi hane või muud linnuliha(kukk, kana). Söödi ka sea- või lambaliha. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Põhja-Eestis kapsast.
1.Tere,tere,eidekene,teiseks tere,taadikene, tere,taadikene. 2.Laske mardid sisse tulla,mardid tulnud kaugeelta, tulnud kaugeelta. 3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad, varbad valutavad. 4.Mart toob meile lehmaõnne,kannab kotta karjaõnne, kotta karjaõnne. Mardipäeval võiksid lapsed riietada end tumedasse tooni ning laulda samuti mardilaule, teha maske jne. Autor: Margit Mõik, KELA 1
Eeslaulja mõjutab ka viisi valikut ja esituslaadi. Koor ühines eeslauljaga tavaliselt seitsmendal silbil, samuti eeslaulja kooriga. Selline laulujärje ettehaaramine nii ühe kui ka teise poolt võimaldas kergemini õiget tooni ja rütmi tabada, et laulu katkestamatult jätkata. Koor oli ühehäälne, välja arvatud Setus, kus eeslauljale on kaks saatehäält, kõrgem (kille) ja madalam (torro). * Sugestiivselt deklameeriti maagilised laulud, enamasti ka muinasjuttude vahelaulud. * Mardilaule lauldi kooris ilma kordamata. * Töölaulude laulmise kohta pole täpseid andmeid. * Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. * Põhja-Eestis on kohati kiigedel lauldud kahes kooris: esimesed ühes kiige otsas laulsid rea, teised kordasid. 3 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 7. Rahvalaulu värss. Meetrika e
Arhailisemad jooned · tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus ( I-II at vagetus?) · astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender ( kuu kalender, päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid Teatrielemendid · Maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati koguma liiga hilja, kuna ei tundunud arhailised, nad olid liiga improvisatsioonilised. Verbaalsed meenutused Töökeelud ja -käsud Ended ja ennustamised · Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse ( nt ilmaended) . Ennustamised on konkreetsed tegevused (nt vanaastaööl toodi kukk tuppa pandi neidude ette terad ja kelle kukk teri nokkima läks, see sai järgmisena mehele)
tavandikompleks. Eesti talupojakalender Arhailisemad jooned: tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja. Uuem kogemus: astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuu kalender, päikeseaastad) Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega. "Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist. Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: - Teatrielemendid: maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati koguma liiga hilja, kuna ei tundunud arhailised, nad olid liiga improvisatsioonilised. - Verbaalsed meenutused - Töökeelud ja käsud - Ended ja ennustamised o Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse (nt ilmaended). Ennustamised on konkreetsed tegevused (nt vanaastaööl toodi kukk tuppa, pandi neidude ette
Itaalias avatakse mardipäeval koolid, süüakse liha ja mõnel pool küpsekartuleid. Lapsed käivad raha kogumas maiustuste jaoks. Veneetsias on see kohavahetuseks ja kolimiseks sobiv päev. Kreekas algab uus kirikuaasta. Rootsis valmistatakse mardihani Marten Gas ja pidutsetakse. Hane süüakse ka Saksamaal, kuid seal liigub mõnes paigas ringi ka mardivana (Martinimann, Pelzmärte), kes viib kingitusi. Lapsed laulavad mardilaule, millega palutakse mardivekke (maiustusi) või mardileiba - mehekujulist leiba. Lauldes kantakse tähekujulisi laternaid. Hollandis käivad lapsed sanditamas. Ameerikas liiguvad laste rongkäigud laternate ja mardilauluga tänavail. Enamasti viivad lasteaiad, koolid või kirikud lapsed organiseeritult tänavaile. Saksa taustaga aladel käiakse vastastikku külas ja maitstakse rohkeid piduroogasid.
annaabi.ee 
