· Putukate tähtsus looduses ja inimese elus. Tolmeldajad, osa toiduahelast, lagundajad, kahjuritõrje, kahjurid, toodavad kasulikke aineid, levitavad haigusi, rikuvad toitu. · Too välja liblikaliste, kahetiivaliste, kiletiivaliste ja mardikate oluklised tunnused. Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, tagatiivad taandarenenud sumisemisekd. Kiletiivalistel on 2 paari kilejaid tiibu. Liblikalistel on väikeste soomustega kaetud suured tiivad. Mardikalistel on tugevad ja paksud kattetiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks. · Mesilaspere. Mesilasema muneb, Töömesilased ehk väikesed viljatud emased hoolitsevad vastsete eest, korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet.
Isaseid peibutavaid aineid toodavad näiteks paljud libikalised ja mardikalised. Suguferomoone tootvad näärmed paiknevad enamasti tagakehas. Signaaliks feromoonide tootmise algusele on tavaliselt mitmesugused keskkonnategurid, putuka vanus jms. Agergatsiooniferomoonid Agregatsiooniferomoonid põhjustavad sama liigi isendite (vastas- või samast soost) kogunemist. Eriti hästi on selliste ainete omadused uuritud mardikalistel. Nendel putukatel kasutatakse agregatsiooniferomoone peamiselt selleks, et kutsuda teisi isendeid rohke toiduallika juurde. Häireferomoonid Neid kasutatakse feromoone teistele sama liigi isenditele varitsevast ohust teadaandmiseks. Mitteühiselulistel putukatel stimuleerivad need feromoonid isendite hajumist. Ühiseluliste putukate puhul võib see samuti nii olla, aga seda peamiselt juhul, kui nad asuvad kolooniast kaugel
Vaegmoone esineb lutikalistel, sihktiivalistel, sarnastiivalistel, prussakalistel ja veel paljudel teistelgi putukatel. Neil on munast koorunud vastsed küll täiskasvanute sarnased, kuid hulga väiksemad, neil puuduvad tiivad ja suguelundid. Vastsed teevad läbi 5-6 kestumist ning saavad seejärel suguküpseks. Vaegmoonde puhul elavad vastsed ja täiskasvanud putukad enam-vähem samades elupaikades ning söövad üldiselt sama toitu. Täismoone esineb näiteks liblikalistel, mardikalistel, kiletiivalistel, kahetiivalistel ja veel mitmel putukaseltsil. Munast koorub täiskasvanud putukat mittemeenutav vastne, kes elab tihti teises elupaigas ning sööb muud toitu kui valmik. Liblikate vastseid nimetatakse röövikuteks, nendega sarnanevaid mõnede kiletiivaliste vastseid ebaröövikuteks, teiste kiletiivaliste, kahetiivaliste ning osa mardikate ussikujulisi, peaaegu jalutuid ja väheliikuvaid vastseid konudeks jne. Vastne kestub 4-6 korda ja nukkub seejärel
kahepaiksed) Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel. Eristatakse kaht moonde tüüpi : Vaegmoone Muna Vastne Valmik prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud Täismoone MunaVastneNukkVal mik liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Sipelgatel on täismoone Liblikatel on täismoondega areng Nimetused eesti keeles: Liblikaliste vastne – röövik Mardikalistel – tõuk Kahetiivalistel (nt kärbsed) - vagel Mesilastel on täismoondega areng Kiilidel on vaegmoondega areng Prussakad, tarakanid, termiidid arenevad samuti vaegmoondeliselt
Suuava ülalt kattev ülahuul (labrum) on näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised erinevat vormi. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. Haukamissuised - kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest, sama tüüpi suised on sageli ka rööveluviisiga putukatel. Haukamissuised on paljudel mardikalistel, prussakalistel, jt. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad, mis võimaldavad putukal taime küljest tükke lahti hammustada, ja mälumispinnad, mis aitavad seejärel neid tükke peenestada. Rööveluviisiga putukatel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning saagist tükkide rebimiseks. Joon. 7
Vastavalt toitumistüübile on putukate suised evolutsiooni käigus omandanud erinevaid vorme. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: Haukamissuised Libamissuised Pistmissuised Imemissuised Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest (kõige sagedamini lehtedest, aga ka juurtest, õitest, seemnetest jne.); sama tüüpi suised on sageli ka rööveluviisiga putukatel. Haukamissuised on paljudel mardikalistel, prussakalistel, parasiitsetel kiletiivalistel, sihktiivalistel jt. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Teravad servad võimaldavad putukal taime küljest tükke lahti hammustada ja mälumispinnad aitavad seejärel neid tükke peenestada. Rööveluviisiga putukatel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud
annaabi.ee 
