Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme . suu(hambad, keel, süljenäärmed)->neel -> söögitoru -> magu (limaskest, klapid, maonäärmed)-> kaksteistsõrmiksool(kõhunääre, maks, sapipõis)-> peensool(soolehatud)-> pimesool-> jämesool -> pärasool -> pärak . amülaas- süljenäärmes, aluseline kk, niiske suus, kui suhu satub toit või vedelik hakkab rohkelt sülge eritana, hävitab suus leiduvad bakterid, süsivesikud , tärklist . pepsiin- maoseinte limaskesta näärmed, maos, eritingimustel, mao temp 37 C, happeline kk , lagundab valke, aminaalhape. Lipaas- kõhunääre, kõhunäärmes, kaksteistsõrmiksool, soe, aluseline kk, lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Sapp- maksas, koguneb sapipõide, kaksteistsõrmiksooles, muudab rasvad väikesteks tilgakesdeks, soodustades lipaasi tööd. Erituselundid-
ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema. Valgud seeduvad lõplikult peensooles. PEENSOOL
suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel
suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel
Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5. Miks on vaja toit suus hästi läbi närida? Toit on vaja hästi läbi selleks, et siis seguneb see paremini süljega ning neelamine on kergem. Siis toimub seedimine ka kiiremini. 6. Miks hakkame tundma magusat maitset, kui oleme kaua aega närinud leiba või kartulit? Sest tärklis hakkab seeduma juba suus ja kuna kartul ja leib sisaldavad tärklist, siis me hakkamegi tundma tärklise maitset. 7. Mis ülesanded on maol? Maoseinte limaskest näärmed eritavad maonõret ja lima. Nende toimel muutub toit maos körditaoliseks. Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad maos lagunema valgud. 8. Kirjelda peensoole seine ehitust! Peensoole sisepind on kurruline, seellepärast et suurendada imendumispinda. Lisaks sellel suurendavad peensoole sisepinda miljoni väikesed väljasopised soolehatud.
Peensooles lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse. Jämesooles imenudb vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. 8. Seedenäärmete ülesanded. Ensüümid, mida nad eritavad. Vastus: Süljenäärmed eritavad sülje amülaasi, mis alustavad süsivesikute suhkruks lõhustamist. Maoseinte näärmed eritavad maonõre. Pepsiin alustab koos soolhappega valkude lagundamist. Maks muudab kaksteistsõrmiksooles rasvad rasvatilkadeks. Kõhunääremenõre jätkab kaksteistsõrmiksoolesvalkude, suhkrute ja rasvade lagundamist. Peensoole seinad muudab peensoole ensüümide abil rasvatilgad glütserooliks ja rasvhapeteks. Valgud aminohapeteks ja suhkrud glükoosiks. Rasvu lagundab peensooles lipaas. 9. Kus ja mille toimel algab, jätkub, lõpeb süsivesikute/ rasvade/ valkude lagundamine?
Seedimine toimub ensüümide toimel.Ensüümid on erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone.Sülg sisaldab ka ühendeid mis hävitavad suus leiduvaid baktereid. Süsivesikute seedimine algab juba suus. Tärklise seedimiseks on vaja süljes leiduva ensüümi amülaasi,mille abil hakkab toidutärklis suhkruteks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt,sest toit liigub sealt kiiresti edasi neelu.Neelus ja söögitorud seedimist ei toimu. Magu. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima.Ööpäevas eritub ligikaudu pootlesit liitrit maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme.Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks.Soolhape mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks.Maos olev hape on nii tugev, et võib söövitada isegi paberit ja riiet.Kui maonõre paiskub söögitorusse tekib happe mõjul valuline kõrvetustunne.Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest
Samuti on neil ka seljaaju ja närvid. Linnud orienteeruvad peamiselt nägemise abil (näevad värve). Samuti on hea nende tasakaal. Halvalt on aga arenenud haistmine ja maitsmine. Toitumise alusel jaotatakse linnud röövtoidulisteks ja segatoidulisteks. Toitu haaravad linnud sarvja nokaga. Neelata saavad ainult väikesi toidupalakesi. Lisaks näärmemaole on neil veel magu. Eriti hästi on magu arenenud segatoidulistel lindudel. Selles peenestatakse toiduosakesed sarvestunud maoseinte ja neelatud väikeste kivikeste abil. Lindude organismis seedub toit kiiresti. Nokkneelpugumagulihasmagusooltoruneerudkloaak Vereringeelundkonnas on venoosne ja arteriaalne osa täiesti eraldatud. Kopsuvereringe, kui ka kehavereringe. Nad hingavad kopsudega ja neil on õhukotid. Linnud on lahksugulised. Isaslindudel on sageli emaslindudest kirevam sulestik. Viljastamine on sisemine ja linnupojad arenevad kõik munas. Linnumuna on kaetud tugeva lubikestaga.
Jämesool Siin imendumine lõpeb, toodetakse teatud vitamiine, moodustatakse roe ja väljutatakse see kehast. Jämesool neli peamist osa on umbsool, käärsool (colon), pärasool (retto) ja pärakukanal. Seedeprotsessis on eristatavad entsefaalne (peaaju kontrolli all olev), mao ja soolte faas: 1. Entsefaalne faas on seotud isu, sensoorsete elamuste, süljeerituse ja maomahla sekretsiooni stimuleerimisega. 2. Maofaas on neuraalselt juhitud maoseinte venituse ja maosisaldise happelisuse tagasisidemehhanismidest ning hormonaalselt gastriini sekretsioonist. 3. Sooltefaas algab toidu jõudmisega peensoolde ning on neuraalselt juhitud kaksteistsõrmiku venitusest ja hormonaalselt kõhunäärme ensüüme ja sappi vabastavast koletsüstokiniinist ning maohappe neutraliseerimist juhtivast sekretiinist. AINEVAHETUS JA TOITUMINE
annaabi.ee 
