helepruunide karvasarnaste sõkalsoomustega, süstjate, enamasti kahelisulgjate, isegi kuni 90 cm pikkuseks kasvavate tumeroheliste lehtedega. Astelsõnajalgu nimetavad inglased tabavalt "püstiste pöialdega" sõnajalgadeks. VIRGIINIA VÕTMEHEIN Botrychium virginianum VIRGIINIA VÕTMEHEIN Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Klass: Keerdlehikud (Filicopsida) Selts: Maokeelelaadsed (Ophioglossales) Sugukond: Maokeelelised (Ophioglossaceae) Perekond: Võtmehein (Botrychium) VIRGIINIA VÕTMEHEIN kasvukohad: segametsade kraavikaldid, sihid, lagendikud õied puuduvad maapealne osa: leht(steriilne osa) ja spoorikandja(fertiilne osa) iseloomulik lihakas ja habras olek noortel taimedel areneb leht vanematel lehe küljest pikk vars, tipus sporangiumid täiskasvanud taime kõrgus 2040cm põhilevilaks parasvöötmeline ja subarktiline PõhjaAmeerika. Euroopas: Soome, Rootsi, Baltimaad, ka Venemaa.
odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis), (sõnajalalised) LK1 ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum ), LK1 (üks leiukoht Raplamaal) põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), (raunjalalised) LK1, (ainult Prangli s.) rohe-raunjalg (Asplenium viride), (raunjalalised) LK 1 sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica) LK1 karedahambane osi (Equisetum xtrachyodon ) ,(osjalised) LK 1 haruline vtmehein (Botrychium matricariifolium), (maokeelelised) LK1 virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), LK1 muda-lahnarohi (Isoetes echinospora ),(lahnarohulised) LK 1 (Mähuste järv) kollane käoking (Aconitum lasiostomum), (tulikalised) LK1 liiv-hundihammas (Astragalus arenarius), (liblikõielised) LK1 villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 rohekas õõskeel (Coeloglossum viride ), (käpalised) LK 1 lääne-srmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), (käpalised) LK1 Ruthe srmkäpp (Dactylorhiza ruthei ), (käpalised) LK1
Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg o Sugukond soosõnajalalised Harilik soosõnajalg Mets-soosõnajalg o Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised (maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID · Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastumine (anteriit isassuguorgan, arhegoon emassuguorgan) sporofüüt (eoskupar, 2n) eos(n) · Sõnajalgtaimed eos (n) eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim (sporofüüt, 2n) eos (n) HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED · Iseloomustus o Erinevalt eostaimedest on paljasseemnetaimedel olemas
Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg o Sugukond soosõnajalalised Harilik soosõnajalg Mets-soosõnajalg o Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised (maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastumine (anteriit – isassuguorgan, arhegoon – emassuguorgan) sporofüüt (eoskupar, 2n) eos(n) Sõnajalgtaimed eos (n) eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim (sporofüüt, 2n) eos (n) HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED Iseloomustus
sugukond osjalised Equisetaceae perekond osi Equisetum Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad. Oksad varrel männasjalt, enamasti harunemata Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Juhtkimbud kollateraalsed Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes Eosed eospeades. Eelleht maapealne Klass PSILOPSIDA raagraikad = hmk raagraigastaimed Selts Ophioglossales maokeelelaadsed Sugukond maokeelelised ( Ophioglossaceae ) Kolm perekonda (90 liiki), üks levinud ainult Malaisias ja Polüneesias, teised – maokeel ja võtmehein kogu maailmas Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks: eoseid kandev fertiilne osa ja assimileeriv steriilne osa Sporangiumid kerajad, kuni 3 mm läbimõõdus, asuvad kahes reas fertiilse leheosa servades (võtmeheintel) või lühikeste külgharude tippudes (maokeelel) Eelleht (protallium) on maasisene, mitmeaastane, toitub mükoriisa abil
Enamik selaginellidest kasvab varjukates troopikametsades ja vaid vähesed Euraasia ja Põhja-Ameerika mägedes. Eestis esineb vaid 1 liik - hästi väike ja sammalt meenutav koldjas selaginell, mida võib kohata lubjarikastes allikalistes madalsoodes. Osjalised. Osjaliste sugukonda kuulub üks 15 liigiga perekond. Osjad on levinud kogu maakeral, enamik siiski põhja-poolkeral. Neist kasvab Eestis 10 liiki. Kõige sagedamine võib kohata põldosja ja aasosja. Maokeelelised. Enamasti maapinnal kasvavad omapärase ehitusega sõnajalgtaimed, mis välimuselt pisut meenutavad õistaimi. Kokku u. 66 liiki. Mõned troopikas levinud liigid kasvavad ka epifüütidena puudel. Eestis esineb 6 liiki - harilik mao-keel ja 5 liiki võtmeheinu: liht-võtmehein, kuu-võtmehein, haruline võtmehein, süstjas võtmehein, kummeli-võtmehein ja virgiinia võtmehein. Päris-sõnajalalised. Eestis esineb 22 liiki, mis kuuluvad erinevatesse sugukondadesse ja perekondadesse
annaabi.ee 
