lainelistele liigutustele. · Söögitorus ei toimu seedimist Magu: · On lihaste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5-3,5) · Toidu segamine · Toidu soojendamine · Maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · Maohape hävitab mikroobe · Maos on toit 3-4 tundi Peensool: · Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · Toitainete imendumine verre Maks: · Toodab sappi · Sapp aitab seedida rasvu. · Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre: · Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas · Suhkrute ja valkude seedimine
Hambad * Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Neel ja söögitoru * Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. * Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. * Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) * toidu segamine * toidu soojendamine * maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke * maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi Peensool * Kurrulise ja hatulise sisepinnaga * toitainete imendumine verre Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. * valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) * toitainete imendumine Maks * Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. * sapp aitab seedida rasvu. (sapipõis, sapijuha, maks )
lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab Maos on toit 3-4 tundi mikroobe Peensool Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · toitainete imendumine verre Peensoole sisepind Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. · valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) · toitainete imendumine Maks Maks toodab sappi, mis
Kaltsium osaleb veel vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel ning reguleerib vee hulka organismis. Magneesium Leidub nii loomades kui taimedes, peamiselt luudes ja lihastest. Osaleb nukleiinihapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihaste tööd. Sisaldab taimedele rohelist värvi andvat elementi klorofülli. Kuulub ka taimerakkude kesta koostisesse. Kloor Ainus anioon, maosoolhappe vajalik komponent, leidub maohappes ja amülaasi koostises. Fe-hemoglobiin Ar- juustes Sn- lipiidide ainevahetus Si- kõhred, liigesed, silma klaaskeha Se- mitokondrites F- hamba email Ni- vereloome süsteem Cu- oksüdeeritud ensüümid Vesi Vesi on polaarne ning moodustuvad vesiniksidemed. Vesiniksideme tõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel. Vee ülesanded Molekulaarne tasand: Fotosünteesi reaktsioonis lähteaineks Kindlustab hürdolüüsireaktsioonid
Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi · Peensoole esimest , Soolestik umbes 25 cm pikkust osa nimetatakse kaksteistsõrmikuks. · Soolestiku kogupikkus on 8 ... 9 m. · Peensoolest liiguvad seedumatud jäägid jämesoolde, kus toimub liigse vee emaldamine.
Suuõõs – neel – söögitoru – magu – peensool – jämesool - pärak 15. Seedeelundkonna osade ülesanded Suuõõs: Toidu peenestamine. Segamine (keel). Maitsmine. Algab toidu seedimine. Süljes olev ensüüm lagundab tärklise glükoosiks. Hambad: Toidu peenestamine hammaste abil. Neel ja söögitoru: Et neelamisel mitte söök hingetorru ei satuks. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima. Magu: Toidu segamine. Toidu soojendamine. Maohappes olev ensüüm pepsin lagundab valke. Kaksteistsõrmiksool (peensoole algus): Toitainete lagundamine. (valkude, rasvade, suhkrute) Peensool: Toitainete imendumine verre. Maks: Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. Sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre: Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas. Seedenõre sisaldab ka suhkrute ja valkude seedimiseks vajalikke ensüüme. Toit läbi ei käi sealt. Jämesool: Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Vee tagasiimendumine. 16
eritamine Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu on lihaseliste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga: -toidu segamine; toidu soojendamine; maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke; maohape hävitab mikroobe. Peensool on kurrulise ja hatulise sisepinnaga ja seal imenduvad toitained verre. 12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine. Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas, seal toimub suhkrute ja valkude seedimine. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde.
kõrvaltoimed (peavalu, -pööritus, krambid) Antimikroobsed ained → valgusünteesi inhibiitorid → makroliidid FD: seostuvad ribosoomi 50S subühikuga → blok translokatsiooni ehk ribosoomi edasiliikumise mööda RNAd → blok valgusünteesi → bakteriostaatiline Erütromütsiin FK: manustatakse p/o, i/v. Maohappes lammutub, mistõttu manustatakse kaetud tablettide või kapslitena. Saavutab terapeutilise kontsentratsiooni pea kõikides kudedes, va ajus ja liikvoris; Vd 0,95 l/kg. Metaboliseeritakse maksas, väljutatakse sapiga, t1/2 1—2 h N: G(+), N. gonorrhoeae, H. influenzae, Mycoplasma pneumoniae, Legionella spp, Chlamydia spp. KT: inhibeerib cyt P450 ensüüme
· Keha liigutamiseks · Annavad kehale kuju · Toodavad kehasoojust · Kaitsevad siseelundeid 3. SEEDEELUNDKOND Osad: suuõõs neelsöögitoru magu peensool jämesoolpärak Seedenäärmed (asuvad seedekulglast väljaspool) aitavad ka seedida süljenäärned, maks, kõhunääre. Seedimine: - suus lagundatakse glükoosiks tärklis. (amülaas ensüüm. Lõhustab süsivesikuid.süljenäärmed toodavad nõret). - Maos lõhustatakse valgud aminohapeteks (maohappes olen ensüüm pepsiin lagundab valke) - Peensool toitainete imendumine verre - 12 sõrmiksool asub peensoole algusosas lõpuni seedimine; maksanõre -> sapp (aitab ka rasva seedida) - kõhunäärmenõre sis.ensüümi -> lipaas (suhkrute ja valkude seedimine) - jämesool vee ja vitamiinide imendamine läbi soole seina verre, bakterid lõhustuvad neid järele jäänud osi ja siis erladub vesi ja vitamiinid Tähtsus: toitainete muutmine organismile omastatavaks
vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Üldine keemiline koostis CHNOPS. Makroelemendid. Moodustuvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid. Katioonid. Anioonid. Raud hemoglobiinis. Magneesium, kaalium ja naatrium närviimpulssides ja ainevahetuses. Magneesium ka klorofüllis, fotosünteesis. Kloor maohappes. Kaltsium luudes. Jood kilpnäärme peroksiinihormoonis. Ammooniumioon valkude lagunemiseks. Süsihappegaas hingamiseks ja raku ainevahetuseks. Karbonaatioonid kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku, vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised eelkõige hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid rakumembraani ehituses.
annaabi.ee 
