kirikukümnise. 1790 kaotati aadliseisus Asutav Kogu keelas streigid ja töölisühingud. Esimene põhiseadus võeti vastu 1791. Seadusandlik võim kuulus 2ks aastaks Seadusandlikule kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud. Tekkisid uued poliitilised rühmitused. Vasakpoolsete seas oli palju saadikuid, kes pärit Gironde'i nimelisest kohast, sealt nimi zirondiinid. Nende toetajad olid suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud. Nende siht oli vabariik, mille ideaalid võetud antiikajast. Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee. Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi Austria. 10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus.
Zirodiinid Ziroodinid olid Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud uus vasakpoolne saadikute grupp, mille mitu juhtivat liiget pärines Gironde'i [zhii-rohd] derpartemangust, mistõttu hakati rühmituse liikmeid nimetama zirodiinideks. Nende toetajaskond oli Lõuna- ja Edela-Prantsusmaa suurte linnade kodanikud. Suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud, kes tahtsid saada uusi turge ning nõudsid vaba kapitalistlikku ettevõtlust a konkurentsi. Zirodiine pooldasid ka advokaadid, filosoofid, kirjanikud jt, kelle sihiks oli vabariik, mille ideaalid olid pärit antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek Ühiskondlikke pingeid hakkasid üha enam teravdama ka majandusraskused, mis olid tingitud eelkõige inflatsioonist. Metallraha kadus käibelt ja paberraha kurss langes
Tal oli raske mõista inglasi. Ta oli veendunud, et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. Mitmel pool kujuneski välja absolutsim 17.-18.sajandil. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida peeti tähtsaks õiguseks.Laiemaks majandus probleemiks olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Raha hankimiseks müüs kuningavõim sellised monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda ühel või teisel alal. James I sekkus ka välispoliitikasse. Parlamendile ei meeldinud kuninga orientatsioon Hispaaniale, keda peeti inglismaa vaenlaseks. Hõlmavamalt hakkas parlamenti kasitlema poliitikat Charles I ajal. Charles avaldas alguses proklamatsiooni, milles rõhutas,et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu-nõudis keskkihtidelt ja kogus makse mida parlament ei olnud kinnitanud. Par
Lausa hoogne areng toimus aga väliskaubanduses. Sisseveole andis tõuke ühiskonna kõrgkihtide kasvav luksus ja manufaktuuride toorainevajadused. Väljaveos oli kõige minevam kaup luksus- ja moeesemed, mida tarbisid Euroopa ja Ameerika aristokraadid. Kaubandussuhetele lisasid uut hoogu koloniaalvallutused Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Tööstuse ja kaubanduse arengu sotsiaalseks tulemuseks oli kodanluse kujunemine ja tema jõukuse kasv. Suurkodanluse seas olid manufaktuuriomanikud, pankurid, kaupmehed ja reederid. Väikekodanluse hulka kuulusid poodnikud ja käsitöömeistrid. Seisuslik kord Prantsuse ühiskond jagunes rangelt seisusteks. Privileeritud seisused oli vaimulikud ja aadel, nendesse mittekuuluvad inimesed moodustasid nn. kolmanda seisuse, kes oma töö ja maksudega pidi ülal pidama kaht privilegeeritud seisust. Esimene privilegeeritud seisus, vaimulikkond, moodustas umbes 0,5% elanikkonnast. Vaimulikkond jagunes "mustadeks" ja "valgeteks"
James I oli veendunud, et ta on jumala armust monarh ja kuninga tahe on kõrgeim kõikidest seadustest. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine. Laiemaks majandusprobleemiks kujunesid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid(ainuõigus kas mingi toote valmistamiseks mingis regioonis/kauplemiseks teatud piirkonnas/kindla kaubaga) Raha hankimiseks müüs kuningavõim sellised monopoolseid õigusi, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda. Parlament sekkus James I ajal ka välispoliitikasse, neile oli vastuvõetamatu kuninga orientatsioon Hispaaniale. Veelgi rohkem hakkas parlament sekkuma Charles I võimuperioodil. 9 Charles I avaldas alguses proklamatsiooni, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu, mida nõuti keskkihtidelt ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. Parlament pidas aga vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1628
annaabi.ee 
