isegi poegadele. Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30- aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Kreeklaste kehakatteks olid ristkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel
poegadele. Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30-aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kreeklaste kehakatteks olid ritkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks
Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30-aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma peigmeest pulmapäeval alles esimest korda. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kreeklaste kehakatteks olid ritkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud,
Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks
vastandvolitidega. Taldrikseelik esineb õhtukleitidel vaid. Trompetseelikud on peaaegu põlvini sirgelt liibuvad ja alles sealt kurvitaoliselt välja kaarduvad. Lehterseelik on pehmest villasest materjalist tavaliselt,kuid vähe avarduvalt laiust. Kõige avaram on seitsmes vahelepandud kiilust kujundatud sirmseelik, mis langeb rikkalikult lainetava kellukesena. Mantlite moes domineerib redingot koos saledajoonelise sirgete mantlitega, millel on madalale asetatud põõn või lõdvalt seotav vöö. Puusadest ülevalepoole ulatuvad jakid, vööjoon on silmalenähtav, kraeta, kolmnurkset või ümarat lõiget esineb kaelustena..Nööbid kaovad, silmapilkselt vaid üht pisikest nööpi võis näha detailina või siis kinnitatud ehisnõela.Väike must kleit oli populaarne ning seda võis näha iganaise garderoobis. Ruumikujundus ja töörõivastus: Tallinnas on kõige silmalenähtavam areng
annaabi.ee 
