1. Millised olid prantsuse revolutsiooni põhjused?- Prantsuse revolutisoon puhkes selle pärast: * ühiskondlik kriis * poliitiline kriis * rahandus kriis * majandus kriis * talupoja rasked koormised 2. nimeta seisused prantsusmaal enne revolutsiooni- 1.seisus, 2.seisus, 3.seisus 3. Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded? vaimulikud(1.seisus), aadlikud,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt: talupojas,töölised jne (3.seisus) 4.miks oli kuningas sunnitud 1789.a kokku kutsuma generaalstaadid? Finantskriis, rahvaolekuolematus 5.Millal ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? 14.07.1789 ja algas Bastille vallutamisega 6. Nimeta 5 muudatust, mis viidi ellu 1789. juulisündmuste järel. Agraarseadusandlus, inimese ja kodanikuõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine 7. Millised oli Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed
Prantsusmaa revolutsioon Revolutsiooni põhjused: 1) Majanduskriis Prantsusmaal Riigikassa oli vahenditest tühi, kuna raha oli kulutatud. 2) Kolmas seisus Prantsusmaal ei olnud rahul poliitiliste õiguste puudumisega ning I ja II seisuse dominieerimisega. 3) Prantsuse valimisvorm oli vanamoodne absoluutne monarhia. Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed
Vaimulik seisus (0.5%, 130 000 in) Valged vaimulikud(60 000) kogudusevaimulikud, küreed, vikaarid, pärit talupoegade või käsitööliste seast, kõrgemad vaimulikud(peapiiskopid, piiskopid, prelaadid(sageli aadlikuperekonnast) Mustad vaimulikud musta rüüd kandvad , ilmalikust elust eraldunud Vaimulikud(400 000, 1%) Mõõga-aadel nn vana aadel(kunagise sõjaväeteenistuse eest) Õukonnaadel kõrgaadel, õukonda võisid kuuluda ainult enne 1400a aadlitiitli omandanud pered. Mantliaadel Kodanluse seast pärit mehed, kes olid ostnud endale tiitli, sisuliselt teenistusaadel. Kuninga kirjaga võisid saada tiitli ka arhitektid, arstid, muusikud, kaupmehed. Kolmas seisus e ülejäänud rahvastik(98% 26st miljonist) Juhtivaks jõuks oli kodanlus. Rikkaimad olid pankurid ja finantsistid. Mõjukaks jõuks oli kodanlik intelligents, kes kasutas relvana haridust ja teadust. Intelligentsi peaprobleemiks oli tsensuur ja kodanikuvabaduste puudumine, samuti katoliku kiriku ahistus
Tseremoniaalsus. Rüütliromaanides avaldati , kuidas tõeline rüütel käituma peab. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal : kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain- tuleb seista kaaskristlaste eest) kohustused Jumala eesmärgiks (Püha Graali legendid) kohustused naise ees (Lancelot ja Guinevere) Varauusaegne au ja duellid Aadliau seotus sõjategevusega vähenes. Aadlid omandasid tähtsama rolli tsiviilametites, kohtutes jne. Moblesse de robe mantliaadel, tänu haridusele omandasid au. Aadlike käitumise kombestik. (Aadlike vastastikuse kohtumise punctilio) Auhaavamine tähendab endast alamaks pidamist. Point d'honneur au haavamine. Uusaegne duell on pärit Itaaliast. Renessansi virtu ideaal. Duell kestab läbi varauusaja kuni 20. sajandini välja. Duell juured : keskagne vaenud iga aadlimees peab ise enda eest väljas seisma. Kohtumõistmine kahevõitluse teel (näitas kummal on õigus) Rüütliturniir aitas kaasa inimese aule.
sajandil oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud, et 16. sajandil oleksid seksuaalsuhted oluliselt vabamad olnud, sest ühiskonna kontroll eraelu üle oli väga tugev. 18. saj keskpaigas tüüpiline keha häbenemine, keelati segasaunad. Nt. Viktoriaanliku ajastu mees ei näinud enda naist kunagi alasti. Seisuslik korraldus Aadli osakaal ühiskonnas, mõõga ja mantliaadel: Prantsusmaal, nagu Euroopas keskmiselt, moodustas aadel ligikaudu ühe protsendi rahvastikust, siis Hispaania aadelkonda kuulus 58% ja Poolas koguni 810% (poola aadlikel ei olnud osadel isegi maad ning käisid ringi puumõõkadega). Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes, tihti võisid olla ka talupojad rikkamad. Sveitsis ja Madalmaade põhjaprovintsides 0%.
Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded Looduskatastroofid. Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal. ametnikud ja sõjaväelased
annaabi.ee 
