nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem 'silm', vér `veri', szarv 'sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval. 2.2 Handid Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise 5 suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 1989. aasta rahvaloenduse järgi on hante 22 521, neist kolmandik valdab emakeelt.
Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". · Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Handide kommetest · Karupeiede pidamine on põhjarahvaste kultuuritava, mis kõige rohkem levis Aasia loodeosas elavate hantide ja manside juures. Püha looma karu tapmist pidi lepitama peiede pidamisega. Arvati, et peale karupeiede pidamist tuleb looma kondid viia hiide sellest saab alguse uus karu.
verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz 'käsi', szem 'silm', vér 'veri', szarv 'sarv', hal 'kala', ad 'andma', négy 'neli'). MANSI KEEL Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 11 432 mansit. Hante ja mansisid koos nimetatakse obiugrilasteks Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar. Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid (sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15. 17. sajandi kroonikates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja hantide juurde 18431844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega. 1930
............................................................4 Karupidu..........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................6 Hantide elupaik Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses nimetati neid ostjakiteks, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. Enamik hante elab rahvuskülades Obi, Irtõshi ja Obi lisajõgede ääres Handi-Mansi ja Jamali- Neenetsi autonoomsete ringkondade piirides. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida-
Laur Vallikivi, Edgar Saar NIMETUSED Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". ASUALA Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. Eristatakse kolme handi etnilist rühma: põhjahandid (Obi alamjooks ja lisajõed), lõunahandid (Irtõsi alamjooks, Konda, Demjanka) ja idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest
annaabi.ee 
