Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi vahele, mis survet tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati purustav jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati survetugevus iga proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus. 5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4) Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes
Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi vahele, mis survet tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati purustav jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati survetugevus iga proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus. 5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4) Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm
Mitte varem kui 120 minuti piirast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul n[dala piirast) katsetatakse nad paindele ja seejdrel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse miiiiramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et kiiljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldas jdudu seni, kuni keha purunes. Vdetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse jfirgmiselt: P lIL ,vatem t, R-=k 2bh', kus Rr-paindetugevus, f 4f mm- P-purustavjdud, [kgf] I- tugedevaheline kaugus, [cm] b - proovikeha laius, [cm] h - proovikeha k6rgus, [cm] k - iilemineku koefitsient Survetugevuse miiiiramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha.
3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Valem 6: S = b * c / 1000 S survepinna suurus [cm2] b survepinna laius [mm] c survepinna pikkus [mm] Näide: S = 118 * 109 / 100 = 128,62 [cm2] Valem 7: F = H * 125000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit Näide: H = 168 F = 168 * 50000 / 300 = 28000 [kgf] Valem 8: Rs = F / S
kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 [mm] ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7. Survetugevus arvutati igale proovikehale eraldi valemi 8 järgi. Toote partii survetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine kuue proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võetud arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületas enam kui 40% keskmist survetugevust. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutati survetugevus vastava kujuteguriga (antud juhul 0,91). Valem 6:
pärast) katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. 2 Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldab jõudu seni, kuni keha puruneb. Võetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: , (1) kus R - paindetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] l tugedevaheline kaugus, [cm] b proovikeha laius, [cm] h proovikeha kõrgus, [cm] k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha.
kolmanda vormi pandi vette. Kokku saadi 6 katsekeha. 4.5. Paindetugevuse määramine Järgmisel nädalal testiti kehade painutamist ja seejärel saadud poolikud pandi surve all. Paindetugevuse määramisel pandi proov painutusseadme tugedele (tugede vaheline kaugus on 100 mm) nii, et vertikaalse kujuga küljed asusid painutusseadme tugedel horisontaalselt. Masin rakendas jõudu, kuni keha purunes tükkideks. Pärast purunemist võeti manomeetrilt purustuse jõu näit. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: k∗3 Pl Rp= 2 b h2 kus: Rp – paindetugevus, [MPa] P – purustav jõud, [kN] l – tugedevaheline kaugus, [mm] b – proovikeha laius, [mm]
Tavaliselt mõõdetakse õlavarrearteris mis on suht suur, südame lähedal ja südamega ligikaudu samal kõrgisel asuv, välise tõhuga vastu õlavarreluud kergesti kokkusurutav arter. Mõõteriistaks Riva-Rocci poolr 1986. A kasutule võetus süsteem. Õlevarreümber asetetakse mitteveniva ümbrisega kummimansett, mis on ühendatud ballooni ja manomeetriga. Nõelventiiliga varustatud balooni abil muudetakse masetis rõhku, mille näitusid loetakse manomeetrilt. Sobiva suurusega manseti olemasolud võib mõõta ka käsivarrel, reiel jne. 4 23. Mis erinevus on Riva-Rocci ja Korotkovi vererõhu määramise meetoditel? a) Riva-Ricco kasutas mõõtmiseks elevhõbedamanomeetrit. Tänap kasutatakse väiksemaid ja mugavamaid mambraan-manomeetreid. Riva-Ricca meetodil leidis rõhutaseme, mille juures pulsituksed randmaarteril kadusid. Mansetirõhu langetamisel määras rõhutaseme, mille juures
toornafta, mootorikütus, masuut, kütteõli) 40. Mis on Reidi aururõhk, milleks seda mõõdetakse? Näitaja mis iseloomustab nafta ja naftasaaduste aurumise intensiivsust. Mõõtmiseks spetsiaalaparaat, mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse 37.8oC vette. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8oC. Mida suurem see on, seda intensiivsemalt vedelik aurub ja seda kõrgem on naftasaaduste loomulik kadu veol. 41. Mis on API erikaal, kuidas seondub meretranspordiga? 42. Mis on leekpunkt, kuidas seondub meretranspordiga? Leekpunkt (flashpoint)üks tähtsamaid naftasaaduste tuleohtlikkuse näitajaid. Kõige madalam
ühendustutsiga. Rõhk peab olema u 2500...3000 (25...30bar). Reguleerimine: Reguleerimine toimubreduktsiooniklapi seadekruviga. Seadekruvi päripäeva keerates rõhk kasvab. Hõlma pöördliikumise kaitseklappide kontroll ja reguleerimine. Pööre paremale, rõhu kontroll: Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli raami all olevasse parempoolse manomeetri ühendustutsiga. Aseta hõlm, hõlm tööraamil maksimaalselt paremal. Sõida madalaimal käigul takistuse poole. Jälgi manomeetrilt rõhu näitu: hõlma pöörduma hakkamisel peab rõhk olema 10000kPa (100 bar) – 13000 kPa (130bar) vahel, sõltuvalt tööst. Soovitatav on 13000 kPa (130 bar) Hõlma pöördesilindrite otsas kaitseklapp. Rõhuakude seisukorra kontroll Rõhuakud on algselt laetud lämmastikgaasiga 1200kPa (12bar) Kontroll: – langeta hõlm, rakenda PRESSUJUV reziim – Suurenda rõhku u. 40 barini ja rakenda NORMAALSET HÖÖVELDUST
Vedeliku kohal asuvas ruumis on auru jaotus ühesugune. Rõhku, mida avaldab vedeliku kohal asuv aur, nimetatakse vedeliku auru tasakaalurõhuks ehk lihtsalt auru rõhuks. Nafta ja naftasaaduste aurumise intensiivsust iseloomustatakse Reidi aururõhuga. Seda mõõdetakse standardaparatuuriga, mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse vette temperatuuriga 37,8 °C. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8 °C. Mida suurem on Reidi aururõhk, seda intensiivsemalt vedelik aurub. Aurumise tagajärjel tekib naftasaaduste veol loomulik kadu. 7.3. Vedellastide karakteristikud Vedellastide üheks tähtsamaks karakteristikuks on tihedus, mille abil arvutatakse tankidesse või laeva pumbatud vedellasti mass.
annaabi.ee 
