Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"manilased" - 5 õppematerjali

Maailma usundid
26
pdf

Maailma usundid

valguse vabastada. · Jumala valguseohus kahjustamist ei anta andeks 02.11 Jaan Lahe Levik ja popullaarsus · Manilus levis juba Mani eluajal. Mani viis läbi misjoni erinevates riikides - Maniluse levitamisel, misjonärid jutlustasid manilusest võimalikult sarnaselt kohalikule usundile · Kristlus võitles aktiivselt maniluse vastu · Manilased taunisid abiellumist, laste saamist - Iga eostamisega lükati edasi valguse vabastamist · Maniluse levimine lõppes 13 saj mongolite vallutustega · 762-840 riigiusundiks Ida-Turkestani Khaganaadis · On leitud palju manilusega seotud käsikirju · Manilus oli väga popullaarne just sp, et: - seda usku võis järgida sõltumata soost, seisusest. - Lunastususund - Algusest peale kosmopoliitne usund -

Teoloogia → Usundiõpetus
119 allalaadimist
Maailma usundid
28
docx

Maailma usundid

Igal pool võideldakse maniluse vastu, sest see on eksiõpetus. Rooma riigis kujunes saatus selliseks, et see likvideeriti 6 või 7 sajandil, kuid järgijaid oli ikkagi. Manilus esines igas riigis nii nagu oleks seal võimul olev usund manilusest tulnud. Tõlgendati kui budismi või krisluse tõese usundina. 6-7 sajandil hakkas mainlus levima ida suunas, Hiinas jõuab manilus 7 sajandil, viimased andmed 17. sajandist. Levik pidurdub 13. sajandil. Roomas kardeti, et manilased on ebalojaalsed, tegelt oli poliitiline usund. Manilisuses ei pooldatud laste saamist ja eitatakse abielu. Sogdi päritoluga kaupmehed tõid mainiluse Hiinasse. Leitud jälgi ka tiibeti aladel. 762-840 oli riigiusundiks ida-Turkestani khaganaat, kui varsise kokku, siis manilus püsis edasi natuke aega. Ta oli algusest peale kosmopoliitne usund, et ühendada rahvaid ja keeli. Käsikirjad olid eri aegadest pärit. 20. sajandil on Egiptuset pärit leide. Viimased leiud 1997

Muu → Usundiõpetus
15 allalaadimist
Keskaja filosoofia
32
doc

Keskaja filosoofia

· Mõistus · Kristlusest tõukab teda algul eemale Pühakirja · Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 vormivaks printsiibiks inimeses. aastat manilaste kogudusse. · Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid · Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist. jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev. · Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne · Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism) · Hing · Elu ja otsingud · Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas. · Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. võime

Filosoofia → Filosoofia
60 allalaadimist
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Otsesed suured kristlaste tagakiusamised aga algavad kuskil 3saj paiku kuni aastani 313pKr mil kristlusest saab lubatud usund. Tagakiusatud religioon oli ka manilus, mis tekkis 3saj. Manilus oli dualistlik, rajajaks oli Mani kes elas Pärsias. Seal ta rajas oma usundi kust see 3saj levis Rooma. 3saj lõpus keisrid üritavad seda kogudust süstemaatiliselt välja suretada aga see ei õnnestu. Selle alla surumise põhjuseks toodi poliitiline motiiv, kardeti et manilased on Rooma riigi salavastased, Pärsia toetajad. Tegelik põhjus aga oli ilmselt selles, et nagu varajane kristluski, mitte vaid ei vastandanud end Rooma religioonile vaid oli ka poliitiline. Manilaste puhul oli tegemist liikumisega, mis eitas perekonda, laste muretsemine oli manilaste arvates väär jne. Juutidele anti tegelikult juba suht varakult vabamad käed usu suhtes, juba Augustuse ajal ei pidanud juudid osalema keisrikultuses, neile anti

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

tõsiselt võtta nii head kui kurja. Siinkohal tekib kohe konflikt kirikuisadega, Augustinusest alates kuni Aquino Thomaseni välja. Kirikuisade väide oli, et kurjal puudub iseseisev substants ehk olemine ja kuri on lihtsalt hea moonutus või selle puudumine (privatio boni). Kuidas Augustinus sellisele järeldusele jõudis? Kuna ta viibis enne kristlusesse pöördumist pikka aega manilaste hulgas, siis oli tema esmane maailmavaade neile vastavalt äärmuslik dualism. (Manilased teatavasti uskusid, et universumis on tegevad kaks võrdse jõuga jumalat ning puudub kõikvõimas Kõigekõrgem. Inimhing on samuti lahinguväli, kus kaks loomust, hea ja kuri, omavahel võitlevad.) Augustinus jõudis juba enne manilaste hulgast lahkumist 73 järeldusele, et kuigi dualism sobib hästi kirjeldama igapäevaelu kogemust, ei ole ta just seetõttu viimsete asjade seletus. Nii vaidleb ta vastu kahe vastandi ideele inimeses

Teoloogia → Maailma religioonide võrdlev...
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun