· CORONA VALLARIS - anti esimesena vaenlase välikindlusesse või välilaagrisse tunginule. · CORONA CASTRENSIS - anti samuti esimesena vaenlase välikindlusesse või välilaagrisse tunginule. · CORONA ROSTRATA - anti esimesena vaenlase laevale tunginule. Leegion (ladina keeles tähendab legio sõdurite värbamist) oli Vana-Rooma sõjaväeline üksus. Suurus ligikaudu 50006000 leegionäri pluss mitusada ratsaväelast. Jalavägi jagunes vabariigi algusaegadel maniipuliteks, hiljem kohortideks, mis omakorda koosnesid tsentuuriatest. Igal leegionil oli nimi ja number, milleks oli leegioni nimekirja kandmise kuupäev. Tuvastatud on ligemale 50 leegioni, kuigi mitte kunagi ei eksisteerinud neid niipalju korraga. Leegionis oli tavaliselt 5000 meest Vabariigi aegadel oli leegionide eluiga lühike. Välja arvatud Legio I kuni Legio IV nime kandvad leegionid, mis allusid otse konsulitele (kaks konsuli kohta), moodustati ülejäänud leegionid ainult sõjakäikude ajaks
Naine osales mehe kõrval avalikus elus (visiidid, külaliste vastuvõtmine) ning tegeles ka majapidamise korraldamisega. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla. Rooma sõjavägi Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest). Leegion jagunes maniipuliteks ning tsentuuriateks (1 tsentuuria = 100 meest), hilisemal ajal kohortideks ning tsentuuriateks. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. 2 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 753 eKr 100 eKr Moodustati kodanikest ja Sobis lähemate maa-alade
Naine osales mehe kõrval avalikus elus (visiidid, külaliste vastuvõtmine) ning tegeles ka majapidamise korraldamisega. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40 aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel ning abielulepinguga läks neiu oma isa eestkoste alt oma mehe (või selle isa või vanaisa) eestkoste alla. Rooma sõjavägi Rooma sõjaväe põhiüksuseks oli leegion (5000 meest, hilisemal ajal 4500 ja impeeriumi lõpus 7000 meest). Leegion jagunes maniipuliteks ning tsentuuriateks (1 tsentuuria = 100 meest), hilisemal ajal kohortideks ning tsentuuriateks. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. 2 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 753 eKr – 100 eKr Moodustati kodanikest ja Sobis lähemate maa-alade
sajandil eKr olid nad teiseks liiniks). Teises liinis võitlesid kogenenumad (hilistes kahekümnendates, varajastes kolmekümnendates) mehed, principes (enne ümberkorraldusi 4.sajandil eKr olid nad esimeseks liiniks). Viimases liinis olid veteranid, triaarid (lad. triarii). Iga leegion jagati kümneks kohordiks, esimene kohort oli suurem ning koosnes kaheksast, iga järgmine kohort kuuest tsentuuriast. Kohorti juhtis üks tsentuuriotest. Iga liin oli jaotatud maniipuliteks, millest igaüks koosnes kahest tsentuuriast, kummaski 60 meest. Maniipulit juhtis kahest tsentuuriost (tsentuuria ülem) vanem. Ühes maniipulis oli 120 meest. Tavaliselt oli leegionis 10 maniipulit hastati, 10 maniipulit principtsi ja 10 maniipulit triaare. Triaaride maniipulid koosnesid tsentuuriatest, milles oli vaid 30 meest. Mariuse reformiga (1. ja 2. sajandi vahetusel) asendus kodanikest ja liitlastest koosnev ning tarvidusel kokkukutsutav sõjavägi elukutselise palgaväega.
Keiser on ainuvalitseja tiitel, Augustuse kasuisa Caesari järgi. Senaatoriseisus hakkas laienema. Kodakondsust hakati köigile riigi vabadele elanikele andma, sellega kadus kodankustaatuse eelised ja kodakondsuse varasem möiste kadus. Söjavägi Rooma palgaline söjavägi koosnes leegionitest. Leegionite arv suurenes 2-lt 25-le, harval juhul 40-ni. Leegion koosnes 5000 mehest: 300 raskelt relvastatud jalaväelast; 1000 ratsaväelast; 1000 kergejalaväelast. Lahingurivistus jagunes maniipuliteks: 10x10 meest malelauakujuliselt. Ratsavägi tegutses jalaväe külgedel (500 meest). See pidi ära hoidma jalaväe sissepiiramise, jälitada pögenevat vaenlast ja selle sisse piiramist. Kergejalavägi alustas lahingut, tegutses maniipuli ees. Selle ülesandeks oli lahingurivi segaminilöömine. IDAPROVINTS LÄÄNEPROVINTS Hölmas Kreekat, Väike-Aasiat, Süüriat, Palestiinat ja Hölmas Galliat, Britanniat, Hispaaniat ja Pöhja-
Proletaarlasi kutsuti vabatahtlikena sõjaväkke vaid erakorralistel juhtudel. Varase vabariigi ajajärgul kehtis Roomas viie varandusliku grupi süsteem, sõjaväele tähendas see seda, et see kuipalju peab keegi sõdureid välja panema sõltus varanduslikust seisust. Rooma armee koosnes leegionidest. Rooma armees oli 4 leegioni, kummagile konsulile allus 2 leegioni. 4saj lõpul ja 3saj algul toimus sõjaväeümberkorraldus ja loodi allüksuste süsteem. Leegionid jagati allüksusteks maniipuliteks. Igas leegionis oli 10 maniipulit.iga maniimul jagunes omakorda kaheks allüksuseks tsentuuriateks ehk sadakondadeks. Jaguneti ka relvaliikide jäegi: kergejalavägi, raskejalavägi, ratsavägi. Varase vabariigi ajal oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. Hiljem see arv tõuseb. Augustuse ajal oli 6100 jalaväelast 720 ratsanikku plus kergejalavägi ja abiväed. Leedionides võisid teenida vaid kodanikud, liitlased olid eraldi üksused aga pidid tegutsema kooskõlas leegionidega
Latiinide liit kaotati, osa nende linnu liideti Rooma riigiga, osa allutati lepingutega. Nende linnadel oli sestpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (ius sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90–88 eKr) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Leegion - (ladina keeles tähendab legio sõdurite värbamist) oli Vana-Rooma sõjaväeline üksus. Suurus ligikaudu 5000–6000 leegionäri pluss mitusada ratsaväelast. Jalavägi jagunes vabariigi algusaegadel maniipuliteks, hiljem kohortideks, mis omakorda koosnesid tsentuuriatest. Loogika – õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esimesena Aristoteles. Teadus mõtlemise seadustest ja vormidest; järjekindlus , sisemine seaduspära; loogilise mõtlemise võime. http://www.hot.ee/i/indrme/testid.htm - TESTID jm materjal Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne
annaabi.ee 
