teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena
teadvus unenäos kaudset teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik 7 psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse.
kaudset teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena
meie teadvus unenäos kaudset teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena
UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE Kui Freudi patsiendid hakkasid talle rääkima ka oma unenägudest, järeldas ta, et unenägu võib olla lülitatud psüühikaahelasse, mis viib pataloogilisest ideest lähtudes tagasi mälestustesse ja, et unenägu ennast tuleb käsitleda sümptomina.Unenägude psühhoanalüütilise tõlgendamise eripära seisnes selles, et kõik varasemad katsed lahendada unenäo probleeme lähtusid mälust(pärast ärkamist) säilinud manifestsest unenäosisust(sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga), Freud aga keskendus uudsele psüühikaainesele- latentsele unenäosisule(väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi.) ehk unenäomõtetele.Tähelepanu objektiks aga ei tohi teha aga mitte unenägu tervikuna, vaid selle sisu üksikosi.Freudi põhitees- „soovide täitumine on iga unenäo mõtteks“. OIDIPUSE KOMPLEKS Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus,
2. Kahjustuste parandamine (peale raskeid pingutusi pikem uni) 3. Passiivse seisundi saavutamine öiseks ajaks (evolutsiooniline relikt) 4. Unenägemine (magame selleks, et und näha) 3.3. Unenäod 1. Freudi unenägude hüpotees Unenäo latentne (tegeliku tähendusega, tõeline) sisu on peidetud unenäo manifestse (avalduva, nähtava) sisu taha. Unenäo tõellise sisu avamine eeldab unenäo manifestse sisu interpreteerimist psühhoanalüütiku poolt, kes suudab manifestsest sisust leida need sümbolid, mille interpretatsioon annab võtme unenäo tegeliku sisu mõistmiseks. Unenäo lantentne (varjatud) ehk tegelik sisu peegeldab inimese lahendamata konflikte ja ebameeldivaid (valusaid, häbenemist väärivaid) läbielamusi, mis on unenäo vahendusel teadvusse jõudnud. Unenägude analüüs ja seletamine on psühhoanalüütilise traditsiooni kohaselt üks psühhoanalüüsi põhimeetodeid. 2
annaabi.ee 
