Psühholoogias on neile juhtinud tähelepanu Sigmund Freud oma teoses "Unenägude tõlgendus". Tema meelest on "unenäod kuninglikuks teeks mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde". Freud eristas unenägudes manifestset ja latentset sisu. Manifestne sisu. On seotud päeva sündmustega, eelkõige just esimestes ööunenägudes. Samuti võivad mõjutada ka vahetud kogemused. Näiteks need, kellele pritsiti magamise ajal näole vett, nägid unes midagi veega seotud koske vms. Unenäo manifestse sisu taga peitub latentne sisu, kus tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Kuna need otseselt ei saa väljenduda, siis väljenduvad nad sümboolselt. Tegelikult puudub ammendav vastus, miks inimesed öösel unenägusid näevad. Osa uurijatest arvavad, et aju töötleb ümber saadud informatsiooni. Teised aga, et aju saaks puhastuda tarbetutest seostest. Mõlemad teooriad viitavad sellele, et see valmistab meid ette ärkvelolekuks. Kasutatud kirjandus: Õpik
teadvusest välja tõrjutud teadvusetusse. Selle tõttu tarvitab meie teadvus unenäos kaudset teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse
"sisemine tsensuur" neil väljenduda meie unenägudes otseselt. Selle tõttu tarvitab meie teadvus unenäos kaudset teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik 7 psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli
Selle tõttu tarvitab meie teadvus unenäos kaudset teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei
"sisemine tsensuur" neil väljenduda meie unenägudes otseselt. Selle tõttu tarvitab meie teadvus unenäos kaudset teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud'i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud'i vaadetega. Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler
Magamatuse kestus - registreeritud maksimaalne üle 18 ööpäeva, laboratoorselt üle 60 tunni. 3.2. Une otstarbe teooriad (hüpoteesid) 1. Ressursside taastamine (ja kasvamine lastel) 2. Kahjustuste parandamine (peale raskeid pingutusi pikem uni) 3. Passiivse seisundi saavutamine öiseks ajaks (evolutsiooniline relikt) 4. Unenägemine (magame selleks, et und näha) 3.3. Unenäod 1. Freudi unenägude hüpotees Unenäo latentne (tegeliku tähendusega, tõeline) sisu on peidetud unenäo manifestse (avalduva, nähtava) sisu taha. Unenäo tõellise sisu avamine eeldab unenäo manifestse sisu interpreteerimist psühhoanalüütiku poolt, kes suudab manifestsest sisust leida need sümbolid, mille interpretatsioon annab võtme unenäo tegeliku sisu mõistmiseks. Unenäo lantentne (varjatud) ehk tegelik sisu peegeldab inimese lahendamata konflikte ja ebameeldivaid (valusaid, häbenemist väärivaid) läbielamusi, mis on unenäo vahendusel teadvusse jõudnud. Unenägude analüüs
annaabi.ee 
