Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tina...
Mn-terast iseloomustab suur löögi- ja kulumiskindlus, sellest valmistatakse kulumisele vastupidavaid detaile veskite, purustus- ja peenendusseadmete, kaevandusseadmete jm. Jaoks. Rööpmeteras sisaldab 0,9 1,6% Mangaani. Toodetakse ka Ni- vaba roostevaba terast, mis sisaldab kroomi ja mangaani ( 14% Cr, 15% Mn). Sulamil manganiin (12% Mn, 85% Cu, 3% Ni) on suur elektritakistus, mis I sõltu temperatuurist, seepärast tehakse sellset sulamist elektrimõõteriistadele takisteid. Kuna aga manganiini takistus sõltub rõhust (seejuures lineaarselt), kasutatakse manganiini elektrilistes manomeetrites. Mangaani sulam vase ja alumiiniumiga (14% Mn, 76% Cu, 10% Al) on ferromagnetiline, kuigi ükski koostismetall ferromagnetiline ei ole. Intermetalliline ühend MnBi on tugev püsimagnet. Mangaaniga kaetakse veel ka korrodeeruvaid metalle. Mangaandioksiidi kasutatakse näiteks värvuseta klaasi tootmises ja keemilises analüüsis, kaaliumpermanganaati (KMnO4) oksüdeerijana ja antiseptikumina
0,3 Ωmm2/m ja leiavad käsutamist (eel-)takistite, reostaatide, küttekehade jne. valmis- tamisel. Enamkasutatavamad nendest on: Manganiinid sisaldavad 84...86% vaske, 2...3% niklit, 12... 13% mangaani, tihedus 8,4 kg/dm3, eritakistus p = 0,42...0,47 Ωmm2/m, sulamistemperatuur 960 °C. Iseloomustav on neile väike eritakistuse temperatuuritegur. Termo-elektromotoorjõud vasega paaris (0,9 ...1)//V/K. Elektriliste omaduste stabiliseerimiseks töödeldakse manganiini vaakumis + 400 °C juures ja hoitakse hiljem toatemperatuuril. Maksimaalne töötemperatuur (stabiliseeritud traadile) + 200 °C. Manganiini käsutatakse täppistakistite valmistamiseks. Konstantaanid sisaldavad 58...60% vaske, 32...40% niklit, l...2% mangaani, mõned margid ka vähesel määral koobaltit. Nende tihedus on 8,9 kg/dm3, sulamistemperatuur 1260 °C, eritakistus 0,45 ...0,50 Ωmm2/m, takistuse temperatuuritegur (0,2...6)-10"5 l/K. Termoelektromotoorjõud paaris vasega 41 ..
paljasjuhtmetena, elektriaparaatides samuti kommutaatormasinates paljaslattidena. Neil juhtudel on vajalik suurem tugevus ja kulumikindlus (kõvadus). Kaablite kiutraadid üle 0,32 mm valmistatakse ainult pehmest vasest. Kus võimalik asendatakse vask juhtmealumiiniumi või rauaga. Elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse ka vasesulameid: · messingit e. valgevaske · pronksi ja suure eritakistusega vasenikli sulameid: - uushõbedat - manganiini - konstantaani Messingid e. valgevased Messingiks nimetatakse vase ja tsingi sulamit, milles on Zn 20 - 55 %. Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2) Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks. Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid: · valumessingiteks (GOST 17 711-80) 40 C turustatakse kangidena
elektrotehnikas. Tal on hea elektrijuhtivus. Valgevask on juhtme materjal ja tema koostises on vask ja tsink. Sulam mis sisaldab 30% tsinki nim.tombakuks(kontaktmaterjal). Pronks koosneb vasest ja tinast(on hästi valatav). Vase ja nikli sulam-suure eritakistusega(küttekehad, reostaadid). Kroomi ja volframi lisamisel saadakse ülikuumakindlad manganiit ja kromaal. Volfram-kõrge sulamistemperatuuriga(hõõgniitides) 22.Millised on sulamite: messingi, pronksi, manganiini ja konstantaani koostise põhikomponendid ning nende kasutusalad? Pronks: tina ja vask, kasutatakse liug elementidena, kuna tal on väike hõõrde tegur. Messing: vask ja tsink (teine nimetus ka valge vask). Manganiin: vask, mangaan ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 85%Cu,12%Mn,13%Ni. on väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam. Kasutatakse eelkõige täppistakistite valmistamisel. Konstataan: vask ja nikkel
valmistatud manganiintraadist, -lindist või -latist. Sundil on kaks paari klemme - vooluklemmid on ettenähtud sundi vooluringi ühendamiseks ning potentsiaali klemmid, ampermeetri ühendamiseks. Kahe paari kontaktide kasutamine võimaldab vältida kontakti üleminekutakistuse mõju mõõteriista näidule. Sundil peab olema piisavalt suur ristlõige, mis väldib ta ülekuumenemise ning selle takistus peab olema väiksem kui ampermeetri takistus Ra>Rs. Manganiini takistuse temperatuuri tegur on ligilähedane nullile, seega temperatuuri muutudes jääb tema takistus praktiliselt konstantseks. Sundid jagatakse sisesteks ja välisteks. Sisesed sundid paiknevad mõõteriista korpuses. Välised sundid on mõõteriistast eraldiseisvaid detailid, mis ühendatakse mõõteriistaga spetsiaalsete juhtmete abil. Välised sundid jagunevad omakorda individuaalseteks ja kalibreerituteks.
on antud metalli korral konstandid. on eritakistuse temperatuuritegur. Juhtivusmaterjalidena (juhtmed, kaablid) kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud (traadiks tõmmatud) vaske. Väga nõrga voolu ja ülikõrgsagedusvoolu korral kasutatakse hõbedat ja eriti kulda, kuna need ei korrodeeru. Kõrgsagedusvool koguneb teatavasti pinnale ja vajalik on suur pinnajuhtivus, korrosiooniproduktid (oksiidid) on aga suure takistusega. Takistussulamitena kasutatakse peamiselt manganiini (86% Cu + 12% Mn + 2% Ni), konstantaani (60% Cu + 40% Ni), nikroomi (80% Ni + 20% Cr) ja fekraali (80% Fe + 15% Cr + 5% Al). Manganiini kasutatakse täppistakistite, nikroomi ja fekraali aga kütteelementide valmistamiseks. 9.5 Ülijuhtivus Suuremal osal ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temperatuuri lähenemisel 0 K-le mingile väikesele väärtusele 0. Mõnedel metallidel (nagu joonisel Hg) saab eritakistus peaaegu võrdseks nulliga juba enne 0 K saavutamist
annaabi.ee 
