viisid ta sihile. Tast sai erakordselt haritud inimene. Elava ja aktiivse inimesena oli ka ühiskonnas. Teisi hämmastas ta kaasakiskuv ja innukas energia, südamlik suhtimine noortasse. Oli mitmekülgne ja seiklusrikas elu, viis kokku paljude naistega. Kujunesid keerukad suhted. 3 korda kutsuti duellie kuid need jäid ära. Looming Suurem osa programmiline enamustel lugudel pealkirjad. Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)). Lisandub hulk ungari teemalisi klaveripalasid: etüüde ja teisi väikevorme. Omaette väärtus
Berliini ülikoolis õppis ta filosoofiat, muistseid keeli, ajalugu. Berliinis ja hiljem Roomas sõbrunes ta Stankevitsi ja Bakuniniga. 1842.a. kaitses Turgenev Peterbrui ülikoolis Filosoofia magistri kraadi. Turgenevi dramaatilistes teostes "Rahapuudus" (1846), "Hommikueine pealiku juures" (1849, avaldatud 1856), "Poissmees" (1849) ja "Priileivasööja" (1848, avaldatud 1857) "väikese inimese" kujutamisel avalduvad Gogoli traditsioonid ja side Dostojevski psühholoogilise maneeriga. Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore Tugenevi kõige tähelepanuväärsem teos. See avaldas suurt mõju Vene kirjanduse arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest
käiku. Kuigi tal olid märkmed tehtud ja kaasas, siis mingitel hetkedel tegi ta pausi. See ei häirinud absoluutselt, kuna ta ei täitnud seda pausi ohke ega köhatusega. Politseinik jättis väga intelligentse ja tasakaaluka inimese mulje, minu põhjuseks oli eelkõige see, et tema hääl polnud süüdistav, vaid jutustavat laadi. Ta polnud kurja ega ründava häälega, vaid pigem malbe. Kokkuvõte Oleks arvanud, et politseinikud on rohkem etteheitvad ning kallutavad sellise maneeriga kohtunikku enda poole, kuid hoopiski mitte. Võib-olla ka seetõttu tundus süüaluse kuritegu mitte nii hirmus ja kohutav ning tema ,,siiras" kahetsus ehtsamana. Politse poolt nõutud 14 päevase aresti asemel sai süüalune 10 päeva ning see liideti tema praegusele vanglakaristusele juurde. Mõistan, et kohtuniku õiglustunne ütles, et seda on piisavalt, kuid leian, et ta oleks pidanud saama politse poolt nõutud karistuse. Kaitsjad puudusid, kuna isik oli ennast juba
Berliini ülikoolis õppis ta filosoofiat, muistseid keeli, ajalugu. Berliinis ja hiljem Roomas sõbrunes ta Stankevitsi ja Bakuniniga. 1842.a. kaitses Turgenev Peterbrui ülikoolis Filosoofia magistri kraadi. Turgenevi dramaatilistes teostes "Rahapuudus" (1846), "Hommikueine pealiku juures" (1849, avaldatud 1856), "Poissmees" (1849) ja "Priileivasööja" (1848, avaldatud 1857) "väikese inimese" kujutamisel avalduvad Gogoli traditsioonid ja side Dostojevski psühholoogilise maneeriga. Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore Tugenevi kõige tähelepanuväärsem teos. See avaldas suurt mõju Vene kirjanduse arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest
koolielust. Räägitakse sellest, kuidas noored muutuvad koolis nukraks ja iseendassetõmbunuks ning ei saa enam oma ülesannetega adekvaatselt hakkama. Miskipärast on mulle jäänud mulje, et koolistress on lihtsalt koolinoorte loosung selleks, et samastada enda koolielu täiskasvanute karjäärimaailmaga. Millest tekib õpilasel väidetav stress koolist? Enamikel juhtudel on tegemist õpetaja mõnitamisega või klassikaaslaste üleoleva maneeriga. Mis võib olla alandavam kui õpetaja avalik mõnitamine klassi ees, kus inimesele on suunatud kümnete inimeste kiivad pilgud? Olgugi, et õpilane proovib kõigest väest, on olnud juhtumeid, kus õpetaja lihtsalt naerab ta ponnistuste üle ning küsib kõlava häälega: "Kas tõesti on võimalik nii loll olla?" Kõlab päris tõsisena, mis? Tegelikult on asi nõnda, et mitmetel juhtudel on tegemist kontekstist jõhkralt väljarebitud sündmusega
rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused (kartuses järgmistel valimistel hääli kaotada) hoopis tegemata jäetakse. Poliitikud teavad suurepäraselt, et niipea kui nad mingis küsimuses kindla seisukoha võtavad, langeb üldjuhul nende populaarsus ja tagasivalimise võimalused halvenevad. Seepärast püüavadki nad igal võimalikul juhul telekaamera ees intelligentse näo teha, osavõtliku kõne- maneeriga kujunenud olukorra üle tõsist muret avaldada ja lubada probleemi igakülgseks uurimiseks järjekordne komisjon moodustada (mis on väga tõhus viis lahendamist vajava küsimusega tegelemist määramatusse tulevikku lükata). Sellist juttu ajada on ju tunduvalt lihtsam ja ohutum kui raskeid, ebameeldivaid ja poliitiliselt ohtlikke otsuseid langetada. Aga just otsustamine kuulub vähemalt ministri ameti juurde ja palga sisse.
annaabi.ee 
