Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on
Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis te...
maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks ehk ovraagideks. Liustikutekkelised pinnavormid 10 Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks. Mandriliustikud on suured jääkehad, mis katavad laialdasi alasid. Sellisteks on näiteks jääkilbid, mis katavad suuremat osa Gröönimaast ja Antarktisest. Liustikualune pinnamood ena-masti ei mõjuta oluliselt mandriliustike pinda, isegi teravad ebatasasused aluspinna reljeefis on tajutavad vaid väga sujuvate ebatasasustena liustiku pinnal. Mandriliustike paksus võib ulatuda mitmete kilomeetriteni. Mandriliustikud jaotatakse jääkilpideks ja jäämütsideks,
sadamate kaitsemuulid ja süvendatud jõesuudmed. Piki randa toimuva setete transpordi takistamiseks ehitatakse põiktammisid, mis asetsevad rannajoonega risti. Peale selle, et inimtegevus takistab setete liikumist, vähendab see paiguti ka randade looduslikku vastupanuvõimet kulutusele. 6) tunne piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugranniku; 7) tea liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut; a) liustike tekkimiseks sobivad olud asuvad polaaraladel ja mäestikes ehk seal, kus algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava
(mandriliustikud) hakkab jää liikuma, kujuneb jääliustik. liustik – lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks (mägiliustikeks) ja mandriliustikeks Mägiliustikud ja mandriliustikud: laugel nõlval (1-2 °C) jääliustiku liikuma hakkamiseks peab jää paksus olema vähemalt 60-65 m. Järsul nõlval (45 °C) piisab liustiku liikumiseks juba 1-2 m paksusest kihist aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad liustikud aastas kümneid kuni
annaabi.ee 
