Vilsandi aasta suurim sademete hulk on 84mm ja väikseim 33mm. Jõgevas, aga on suurim 73mm ja väikseim 29mm. Vilsandis sajab rohkem. Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Jõgeva meteoroloogiajaama andmed. Sisemaal kujuneb tavaliselt mandrilisem kliima. Suved on soojad, päiksepaistelised ja kuivad, esineb suur temperatuurikõikumine. Lumikate on talvel paks, kuna sulailmu on harva. Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustab Vilsandi meteoroloogia ja hüdroloogiajaam.Võrreldes mandrilisema kliimaga, on merelisem kliima pehmem, pilvisem, tuulisem,õhutemperatuuri erinevused on aasta jooksul väiksemad kui sisemaal.
järvetasandikud ning sootasandikud Põllumajandusalasid vähe Rikutud pinnamoega kaevanduspiirkonnad Edelapool oosid – Iisakul 700 m laiune oos, kus asub ka Tärivere mägi Kurtna mõhnastik – suurim järvede koondumine (30 km² alal on 40 järve), suurim Konsu järv Kuremäe otsamoreen Turbarabad www.hkhk.edu.ee/maastikud/Alutaguse_madalik.pdf Kliima Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Talved karmid Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi 1950. aastatel rajati Narva veehoidla Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja, Avijõgi, Mustvee, Kullavere Mustajõe valgalal Puhatu soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle
väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks.(galerii) (estonica) Pinnamood ja aluspõhi Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga.
Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge.
See on nii, sest kõrgustikud püüavad pilvi ning sademed sajavad maha ühelpool mäge, teine nõlv jääb kuivaks. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Nafta, põlevkivi, maagaasi, kivi-ja pruunsüsi põletamisel tekib CO2 ja teised kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikesekiirguse maale, kuid see ei peegeldu tagasi maailmaruumi ning maapind soojeneb ning sellega kaasneb kliima soojenemine ning liustike sulamine, mis põhjustab maailmamere tõusu. Kas sinu kodukoht asub merelisema või mandrilisema kliimaga alal? merelisema kliimaga alal. Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroosilt on näha, millised tuuled olid vaatlusperioodi jooksul valdavad. Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Atlandi ookean, seda ümbritsevad 9 arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki. Miks on Läänemeri üks reostunumaid siseveekogusid maailmas? Sest seal on väike veemass ja kehv veevahetus. Seda ümbritsevad 9 arenenud põllumajanduse ja tööstusega
BATAAT maguskartul, juuremugulad sisaldavad tärklist MANIOKK troopiline mugulvili KAPIBAARA suurim näriline maailmas MANGROOV madalate puude tihnik troopikamerede randades, lahtedes PIRAAJA röövkala ANAKONDA suurim madu KOOLIBRI maailma väikseim lind MUDAHÜPIK kala, kes suudab ka kuival elada TAIGA okasmets TUMETAIGA valdavalt kuused, merelisema kliimaga aladel HELETAIGA männid, lehised, mandrilisema kliimaga aladel IGIKELTS e. KIRSMAA kestvalt läbikülmunud maa pindmine osa HIIDSEKVOIA e. MAMMUTIPUU maailma suurim puu (Sierra Nevadas P Ameerikas) TUNDRA lähisarktilisele kliimale iseloomulik taimkate ( puhmad, põõsad, samblad...) PORO põhjapõder Skandinaavias, kodustatud KARIBUU põhjapõder Põhja Ameerikas, metsik INNUITID eskimod, Põhja Ameerika põlisrahvas IGLU eskimode jääonn KAJAK eskimode paat NUNATAK jääst väljaulatuv paljas kaljunukk
annaabi.ee 
