Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mandlitesse" - 5 õppematerjali

Südamereuma
5
ppt

Südamereuma

valgetes verelibledes, rünnaku keha enda kudede vastu, põhjustades veresoonepõletikku ja südameriket. Veel II Maailmasõja ajal hukkusid reumapalavikku sõdivate riikide kutsealused, noorsõdurid, kuni 1940.50. aastatel võeti kasutusele elupäästvad antibiootikumid, mis hävitavad streptokokke. Peagi selgus, et reumahaigetel tuleb kroonilist kurgumandlipõletikku ravida kirurginoaga, sest muidu ei saa kõikidest mandlitesse peitunud pisikutest jagu. Juba 40 aastat on võimalik asendada kahjustatud südameklapp proteesiga. Kuidas südamereumat ära hoida Inimestel, kes on eluaeg regulaarselt sporti teinud, on palju väiksem võimalus haigestuda südamereumasse. Aitaks ka tervislikult toitumine.

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist
KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA
30
docx

KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA

NB! Tonsillide välimus on haigusepisoodide vahel väga varieeruv (nn „süütud mandlid“ või ka täielikult fibroseerunud), seega on anamnees väga oluline. Kui ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses, siis krooniline tonsilliit avaldub põhiliselt nooremas täiskasvanueas. Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episooditeta. Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse valkjad lagunenud koe kogumikud (nn.“mandlikorgid”) ja ka vedel mäda. Kurgumandlites olevad laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama teisi elundeid (süda, neerud, liigesed). Seega kaotavad tonsillid oma kaitsefunktsiooni muutudes inimorganismile pigem kahjulikuks. Lokaalsed sümptomid: Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks  tonsillidest väljub vajutades mäda

Pedagoogika → Eripedagoogika
196 allalaadimist
Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused
14
docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused

NB! Tonsillide välimus on haigusepisoodide vahel väga varieeruv, seega on anamnees väga oluline. Kui ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses, siis krooniline tonsilliit avaldub põhiliselt nooremas täiskasvanueas. Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episooditeta. Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse valkjad lagunenud koe kogumikud (nn."mandlikorgid") ja ka vedel mäda. Kurgumandlites olevad laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama teisi elundeid (süda, neerud, liigesed). Seega kaotavad tonsillid oma kaitsefunktsiooni muutudes inimorganismile pigem kahjulikuks. Kaebused: krooniline kurgumandlite põletik annab üsnagi ebamääraseid neelukaebusi. Sagedasemad neist on suus olev halb maitse ja lõhn, mis tuleneb nn. "mandlikorkidest"), pidev või episooditi esinev

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
106 allalaadimist
Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused
17
pdf

Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused

vahel väga varieeruv, seega on anamnees väga oluline. Kui ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses, siis krooniline tonsilliit avaldub põhiliselt nooremas täiskasvanueas. Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episooditeta. Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse valkjad lagunenud koe kogumikud (nn."mandlikorgid") ja ka vedel mäda. Kurgumandlites olevad laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama teisi elundeid (süda, neerud, liigesed). Seega kaotavad tonsillid oma kaitsefunktsiooni muutudes inimorganismile pigem kahjulikuks. Kaebused: krooniline kurgumandlite põletik annab üsnagi ebamääraseid neelukaebusi. Sagedasemad neist on suus olev halb maitse ja lõhn, mis tuleneb nn. "mandlikorkidest"), pidev või episooditi esinev

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
299 allalaadimist
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

Levik: Levib otsese kontaktiga, aerogeenselt, spermaga, transpordivahenditega, inventariga, putukatega, veelindudega, ka vertikaalselt (võivad sündida persistentselt infitseeritud põrsad). Viirust võib leida ka ninanõredest, süljest. Paljuneb kopsu alveolaarmakrofaagides (lüüsuvad). Patogenees: Viirus siseneb ülemiste hingamisteede kaudu ja esmane replikatsioon toimub lümfisõlmedes. Järgneb vireemia, mis võib kesta nädalaid. Levib põrna, mandlitesse, lümfisõlmedesse, kopsualveolaaridesse. Areneb pneumoonia. Viirus käbib platsenta pärast 72st tiinuspäeva. Võib tappa kõik, osad või mitte ühtegi loodet (surevad hapnikuvaegusesse). Kliiniline pilt: Haigust esineb kõigis vanusegruppides, kõige rohkem on näha põrsaste seas. Inkubatsiooniperiood on 7 päeva. Akuutne vorm - tiine emis: isutus, palavik (39-40 oC), kõrvade siniseks tõmbumine, varajane poegimine, abort tiinuse teisel poolel (ca 10% tiinetel

Meditsiin → Nakkushaigused
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun