Sloveenia, Austria Po järv Garda järv Läbib: Prantsusmaa, Pindala: 370 km2 Itaalia ja Austria Suurim sügavus: 346 Pikkus: 652 km m · Asub lähistroopilises kliimavöötmes · Põhja-Itaalia maapind on viljakas · Lõuna-Itaalia on kuiv ja kaljune · Seal kasvavad: apelsiinipuud,sidruni puud, palmis,mandlipuud, õlipuud Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad alpid. Itaallased tervitavad üksteist kergete põsesuudlustega kummalegi põsele, alguses paremale poole ja seejärel vasakule Itaallaste külalislahkus on tuntud kogu maailmas. Külalistele pakutakse suurepäraseid toite mitmekesises valikus ja palju. · Itaallastel peab kõik olema viimase moe järgi! · Kohalike jaoks on täiesti normaalne, et kanda tuleb
Mahe vahemereline kliima Juulis 29-35 kraadi celsiust, talved pehmed. Talvel hoiavad ookeanihoovused ilma mõõdukalt soojana, suvel jälle jahutavad liigset kuumust. Keskmine päeva temperatuur oktoobrist aprillini 21 -26 soojakraadi. Ööd on jahedad 14-19 kraadi. 4. Saarte loodus? Iga saare eripära? Eriti tähtis on Menorca ja Cabrera loodusolude teadmine. RP-d? Koopad, mis on turistidele avatud? Ilusad rannad, mägine loodus. Oliivi ja apelsinipargid, männimetsad. Menorca: mandlipuud, palju linnuliike, kaljud, mägine loodus, Ibiza: palju linde, mäed, Ses Salines Rahvuspark, Ses Feixes märgala rikkaliku floora ja faunaga, Can Marçà koobas fossiilidega, Mallorca: Albufera rahvuspark Llista de Correuses Ca'n Picafortis laiub 1688 hektaril ökoloogiliselt liigirikas märgala Albufera rahvuspark Põhja-Mallorcas Alcúdia ja Can Picaforti vahel. Rahvuspargi staatuse sai ala 28. veebruaril 1988, olles esimene Baleaaride ala rahvuspargi nimetuse all. See
Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia lähistroopilises vöötmes on vetevõrk hõre. Peamiseks mullaks on pruunmuld. Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Vahemerelise kliimaga aladel on tiheda asustuse tõttu jäänud loomi väga vähe järele jäänud. Säilinud on näiteks mägikitsed. Metsa on säilinud Itaalias umbes viiendikul riigi pindalast. Maavaradest leidub väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Toscanas Monte Amiatas), marmorit (Carraras), plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias) ja maagaasi (Lombardia madalikul).
Viljakate lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega rannikumadalikel ja mägede madalamail nõlvul on põllud ja istandikud. See moodustab 50% Itaalia pindalast. Metsa on säilinud mägedes umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse-nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets. Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik
"Heinakuhjad" Edgar Degas(1834-1917) Baleriinide maalija "Helesinised baleriinid", "Roosad baleriinid", "Priimabaleriin", "Tantsutund", "Hobused" Auguste Rodin (lk 233) Ainuke tolle aja skulptor. "Suudlus", "Mõtleja", "Käed", "Calais ´ kodanikud", "Balzac", " Põrguvärav", "Rose", "Sõjaingel", "Looja käsi", "Kevade" Postimpressionism Kunsti tuuakse tunded. Vincent van Gogh "Kartulisööjad", "Tähisöö", "Oliivisalu", "Küpressid", "Õitsevad mandlipuud", "Kaarli kohvik". Päevalillede maalija, maalis endast autoportreesid "Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga." Paul Gauguin Tema ütlus "homme hakkan kunstnikuks". "Kas sa oled armukade?", "Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?", "Kollane kristus". Ta on dekoratiivmaalikunsti looja. Maalis palju Tahiti loodust ja inimesi. "Loodus mustade sigadega", "Neiu mangoviljaga" Henri de Toulouse-Lautrec Reklaami-ja plakatikunsti looja. "Moulin Rouge". Näitas
tekkiks kallus. Seejärel viiakse pistikud keldri talvituma (liivas, saepurus või turbas). · Kevadel tuuakse pistikud kasvuhoonesse ja istutatakse substraati nii, et ülemine juure pind oleks substraadipinnaga tasa. · Suve lõpuks on taimed valmis istutamaks välja. 27.04.2016 Marje Kask 105 Paljundamine juurepistikuga 2 · Juurepistikuga saab paljundada valget leppa, hõbevahtrat, väikest mandlipuud, h. robiiniat, äädikapuud, sõstraid, ploomi, kirssi, korgipuud, kibuvitsa jt liike. · Püsikute puhul kaevatakse hilissügisel välja terved emataimed ja säilitatakse jahedas ruumis, kust neid on kerge kätte saada. · Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast, jämeda ja keskmise paksusega juured lõigatakse 4-6 cm pikkusteks tükkideks. · Juuretükkide ülemine ots lõigatakse risti, alumine viltuselt, et muldapanekul juureotsi ära ei vahetataks. Eemaldatakse peened
annaabi.ee 
