POLIITILINE SÜTEEM: Lihtsamalt öeldes, poliitiline süsteem on Eastoni mudeli hõlmatava korraldamise viis. (Avaliku huvi formuleerimise ja valitsemise korraldus).Sisendpoliitika-must kast-väljundpoliitika. Režiimide üldjaotus: DEMOKRAATIA DIKTATUUR valitsemisviis, kusvõim põhineb üldise osaluse valitseja piiramatu võim ja autoriteet kaudu saadud piiratud mandaadil kodanikelt,kellel vastuseis demokraatia tingimustele on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise puudub piiratud mandaate võimalus õigus vahetadavalitseja(d) selle määratluse piires palju alavorme liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse režiimi tunnused: 1. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 2
Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Sultanism: Võimu ekstreemne koondumine kellegi kätte Isikukultus Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine Puudub selge ideoloogia või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki Sageli tagurikud, uuendamisvastased Kasvavad välja autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest Demokraatia - võim põhineb piiratud mandaadil Liberaaldemokraatilik režiim: Võimukandjad vastutavad rahva ees Vabad, regulaarsed ja ausad valimised Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism Kõigile kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Seaduse võim ja võimude lahusus Tomiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Polüarhia - kodanikeks on suur osa täiskasvanuist ja kodanikuõiguste hulka kuulub
Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet n vastuseis demokraatia tingimustele n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d) n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu
kultuuriliste õiguste kohta 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõustus Euroopa Sotsiaalharta 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta ÕIGUSRIIK Õigusriik on riik, mida struktureerib seadus. Selle kaudu tekib inimestes kindlus, et mis on kirjas seadustes, saab ka ellu viidud. POLIITILISED REZIIMID Demokraatia valitsemisviis, kus võib põhineb üldvalimiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatel, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus; võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe Diktatuur valitseja piiramatu võib ja autoriteet, vastuseis demokraatia tingimustele, puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitsejat Totalitaarse reziimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus
Legitiimsus e tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus või rahva vastseisu puudumine, leppimine. Legitiimus erineb legaalsusest (seaduslikkusest). 60. Tutvusta põhilisi reziimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus). Reziimide üldjaotus: Demokraatia valitsemisviis, kus võim põhineb Diktatuur üldvalimiste kaudu saadud piiratud valitseja piiramatu võim ja autoriteet mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas vastuseis demokraatia tingimustele osalemise ja opositsioonis olemise puudub piiratud mandaat e võimalus õigus vahetada valitseja(id) Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) 61. Kuidas jagas reziime Aristoteles
protsessis. Laiemalt vaadates ei tohiks demokraatia definitsioon piirduda komponentidega, mis on seotud ainult valimisega. Demokraatia korral peaks kodanikel olema ka kuigi suur sõna ning ühinguvabadus. Samuti peaks olema võimalus olla poliitiliselt opositsioonis eelnimetatud on liberaalse demokraatia elemendid. Üldiselt võiks demokraatiat määratleda kui poliitiliste liidrite valitsemist, kelle võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus. Veelgi laiaulatuslikum demokraatia definitsioon (Austin Rannry) hõlmab ka klauslit, et selliselt valitud valitsejad peavad tegutsema üldsuse huvides. Kokkuvõtteks võiks öelda, et on väga raske määratleda poliitilist süsteemi demokraatliku või mittedemokraatliku nii, et see oleks kõigile ja kõikjal vastuvõetav. 2. Diktatuur Diktatuuri võib defineerida mitmeti: