Usk nõiduse toimimisse rajaneb suuresti maagilisel maailmamõistmisel , kus millegi jäljendust , kujutist või sümbolit samastatakse originaaliga nii , et sellega sooritatavaid arvatakse mõjutavat reaalset maailma. Üldtuntuimaks on Haiiti voodoos levinud komme torkida nõeltega vaenlase vahakujukest , lootes vaenlasele sel viisil teha valu ja põhjustada haigusi ja surma. Paljudes kultuurides on olnud nõidusele spetsialiseerunud isikud , kes olid nt. nõiad , samaanid , manatargad jm , kellel on nõiduseks usutud olevat erilised võimed . Nõiad võisid tegeleda nt. ennustmisega , ravimisega ja ennete tõlgendamisega. Alates 20. sajandi teisest poolest kasvas huvi nõiduse vastu Lääne kultuuris , nende tõlgenduses on nõidumine teadusliku maailmapildi raames (seni) seletamata iseloomuga energiatega manipuleerimine. Tänapäeval võib nõidumisega tegelejaid kutsuda sensitiivideks , ekstrasenssideks , tervendajateks , imearstideks jne.
Kalevipoeg tõesti tahab MO minna, siis kindlasti mitte puise paadiga, sest see võib virmaliste sädemetega põlema süttida. *Seepeale tegi kalevite kange terve laeva hoopis hõbedast, ning nimeks sai talle ,,Lennuk". Siis käskis ta endale teha kuldse, meeskonnale hõbedast, rahvale rauast, vanemaile vasest, tarkadele terasest kuued, et virmalised neidki ei põletaks. *Niisiis Kalevipoeg rahva kokku kutsus ja suurel hulgal moona laevale vedas. Enne reisi kogunesid tuule- ja manatargad Uku kivile ja ohverdasid, et teekonnal õnne oleks. Enne koitu alustati teed põhjapoole, laulud suul. Kalevipoeg jagas käske ja laulis maailma saamise loo. *Päevi oli purjetatud juba mitu.Teejuhiks olid keeletargad, kes said juhiseid merelindudelt. Soome nõiad tõstsid aga tormi, tüürimees kaotas kursi ja nõnda 7 ööd ja päeva. Kui torm väsis tuli nähtavale võõras rand. Nad randusid ja läksid võõrsit uurima. Leiti üksik talu ketrava neiuga ja taadiga kel nimeks Lapu tark.
igapäevaste inimese silmadele nägemata asju ja juhtumisi. Kui vajalikud teated käes, pöördub haldjas inimese kehasse tagasi. * Nõiasõnad on suurel osal Soomest Eestisse rännanud. * Sõnadega nõidujad sõnatargad, lausujad, pobisejad, posijad, soolapuhujad. Nõidumisel kive tarvitavad nõiad kivitargad ; Soolaga nõidujad - soolatargad On veel ka tuuletargad, veetargad, viinatargad. Kõige suuremas lugupidamises on manatargad. ,,Kalevipoeg" kõneleb rohkesti sortidest. * Sorts hirmsat metssiga meeldetuletava välimusega nõid, kes Kalevipojale kurja kipub tegema. * Sõnade lausumine tarka tuli paluda, et ta nõiasõnasid loeks ja häda ära võtaks, nõid sellevastu neid palumata, seal kus neid sugugi ei soovitud. Iga võõras moondus nõiaks ja usuti, et ta kiitus kogu edu kängu paneb. * Silmavaade nõia silmavaade sünnitab kahju, toob isegi surma. Enamasti arvatakse nõidu kadeduse pärast kahju tegevat
kaetamine, kuri silm, kõõrdsilmsete kartmine). - Suu, mille kaudu vägi pääseb nii sisse kui välja (N: suudlemisel ). · Väge leidus ka osades looduslikes objektides (aga mitte kõigis). Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). · Väge leidus ka sõnades ( NB! vägisõnad), millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. Vene kroonikates juttu sellest et tsuudid olnud väga osavad nõiad. · Targad: - viisid läbi ohverdamisi ja liisuheitmisi; kuulutasid tulevikku; ravisid inimesi. - arvatavasti andsid lastele nimesid. - hoolitsesid pühapaikade eest.
Kõigil pole väge ühepalju (täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). Elusolendil leidus väge kõige rohkem: veres, juustes, suguelundis, küüntes, hammastes, süljes, südames. Väge leidus ka osades looduslikes objektides. Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). Väge leidus ka sõnades, millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Surma korral arvati, et hing lahkub kehast, surnu hing siirdub putukaisse. Usuti hauatagust elu. seda tõendavad ka:matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne), kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa
teha. Neid püüti seetõttu lepitada ohvrite, toidu ja esemetega, mida arvati vaja minevat. Eestlaste muinasusundis oli tähtsal kohal ka maagia e. nõiakunst. Selle abil loodeti saada suuremat saaki, kaitsta end halva eest, ravida haigusi ja kahjustada vaenlasi. Vooliti kivist, puust või luust luumade kujusid, mille abil loodeti saada selle olevuse üle mõju. Loomade jõu saamiseks riputati kaela küüniseid (nt karu), hammastest tehtud ehteid. Maagilisi toiminguid võisid läbi viia manatargad e. nõiad. Nõiavõimeid peeti päritavaks. Tavaliselt olid manatarkadeks vanemad elukogenud inimesed. Targad 9 tundsid metsarohtusid ja lihtsamaid ravivõtteid ning olid muistses ühiskonnas arstirollis. Vanad eestlased ohverdasid loodusjõududele loomi, sööki ja jooki, raha, muid esemeid ja eriti tähtsatel juhtudel inimesi. Loodusjõude austati pühades hiites, küngastel, järvede, jõgede ning allikate ääres.
annaabi.ee 
