Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse ande. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neis tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Kadripäeva eelõhtul rändasid ringi ennekõike naised või siis naisteks riietunud mehed. Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks.
Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju
Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi DETSEMBER. Jõulud - 24. detsember Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega
Kadripäev Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg,kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste
Sajandist pKr, kuid tõenäoliselt kasutati neid juba varem. Germaani rahvastel puudus pärgament mistõttu uuristati ruunid puusse, kivisse või luusse see selgitab ka nende nurgelist kuju. On oletatud, et ruunid arenesid ladina keelest pärast kokkupuuteid roomlastega, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Vana-skandinaavia sõna ruun tähendab tõlkes mõistatus, saladus, sosin. Sageli seostatigi ruune maagiaga. Spruhhid - manamised, lausumised. Germaani spruhhid olid kaheosalised. Sisaldasid nõidumist, needmist, õpetamist. Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse.
Eistr (tähendab ,,ida") Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid) 2) Ida-germaanlased (rändasid Skandinaaviast ida poole) (vandaalid, burgundid) 3) Lääne-germaanlased (elasid mandril kogu aeg, Reini jõe ääres) Lääne-Germaani kultusliidud (igal ühel hõimu kaitsejumal) 1) Ingveonid (Yng) 2) Istveonid 3) Hermionid Seisus ühiskonnaga, aristokraadid arvasid end pärit jumalatest
Lemminkäisele katoliku pühakute, Jeesuse ja ennekõike emakese Neitsi Maarja poole. Tähelepanuväärsed on nö sünnitusloitsud, selgitades nt raua, tule, pakase, ussi, karu, hundi või katku algupära, usuti kahjulikku nähtust sattuvat loitsija meelevalda, tema käsualuseks. Kristlikest palveloitsudest ürgsemaks loitsutüübiks on peetud meelitusi, loitsu objekti sõbralikult keelitavaid kõnetlusi; nende vastandiks karmid ja teotavad manamised. Vanimad, kõige laiemalt levinud meelitused on suunatud kaladele ja väikestele jahiloomadele. Loitsud on oma parimas osas värvikas luule, taudiloitsud võivad olla deemonlikult kirglikud ja ahistavad, karjaloitsudes ja jahiloitsudes sisaldub aga värsket vaba õhu luulet. Karujahi ja karupeietega liituvad runod Loitse loeti karu pesa poole suusatades. Jutustakse, kuidas kuuse oksad kumavad kuuna, männi oksad hõbedana jne. Kui karu oli tapetud, ei olnud oht möödas. Karu oli inimestest
elluviimisel on emotsioonide puudus, mis on asendatud pealetükkivusega. Üks autorile teadaolev maag lõi ise loitsu, aga tal lõppesid sõnad otsa just siis, kui ta oli jõudnud kulminatsioonini. Teades, et ta peab hoidma oma emotsioone kõrgel, improviseeris ta oma loitsule sõnu juurde. Esimesed, mis tal suust tulid, olid salmid Rudyard Kiplingi luuletustest. Nii sai ta oma viimase adrenaliinipuhanguga lõpetada töö, mis kujunes küllalt efektiivseks. Manamised, mis siin järgnevad, on tehtud kindlameelsuse kuulutamiseks. Seepärast puudub neis pinnapealsus ning õõnes heategevuslikkus. Leviathan suur meresügavuste draakon mühiseb nagu raevutsev meri ja need hüüded on tema kohtuotsused. HÜÜE SAATANALE In nomine Dei nostri Satanas Luciferi exelsi! Saatana, Maa valitseja, kõiksuse kuninga nimel käsin ma pimeduse jõude anda oma vägi mulle! Avage Põrgu laiad väravad ja tõuske esile kuristikest, et tervitada mind kui oma venda (õde)