erinevaid lugusid. Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus. 4. / 5. Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed. Evin- noor mees, kes vigastas jalga sõjas, palju räägib ta sõjast. Jaak Radamees endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas. Jaak Randaer auastmelt major, käsutab mehi ja mehed heameelega alluvad talle. Rein Malvet kunstnikuhingega mees kes algul maalis aga siis leidis, et on õppinud looma ainult unistusi ja ta ei suutnud enam millesti unistada. Andres Kasteurb olnud I ja II tüürimees ja sõitnud suurtel laevadel. Enn Jaanipoeg endine pillimees. Jüri rander mees kes teeninud kunagi ratsarügemendis. Siis ühel päeval kui oli suur tuisk ja see nad majakesse vangistas, oli neil kõigil nii
ühiskonnast töötlevale tööstusele ja teenindusele rajanevasse ühiskonda. Kui mujal Euroopas toimus üleminek aastakümneid, siis Eesti tegi suurema osa muutustest läbi esimese kümne aastaga. Kiired muutused elatusallikate struktuuris tõid endaga kaasa struktuurse töötuse. Noorem elanikkond suutis muutustega suhteliselt hästi kohaneda, kuid pooled 45-60-aastased jäid töötuks. Pensionärid pidid leppima minimaalse elatusrahaga, mis ei lubanud neil nautida uusi tarbimisvõimalusi. (Malvet, Mikkola, 1998, 27-28) Algusaastate toimetuleku raskused murdsid paljusid, murede leevendamiseks valiti alkohol. Kes läbi murdsid ja edukaks said, neid hakkas painama edukuse koorem ja taas haarati alkoholi järele. Tänaseks on alkoholist saanud lahendus igale olukorrale aitab uputada muret, tähistada rõõmsat sündmust või täita tühimikku hinges. Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on kõrge tööealiste meeste hulgas 11% ja naiste hulgas 2,1% (Sotsiaalministeerium, 2014)
Valla- või linnavalitsus osutab vajadusel abi perekonnale, kellelt laps võeti, et aidata luua eeldusi lapse koju tagasipöördumiseks.(Marvet & Mikkola 1998: 82) Aasta jooksul satub sotsiaaltöötajate poolt esmakordselt tähelepanu alla üle 1000 lapse. 2000. aastal oli neid 1227. Lastekodudes on vanemliku hoolitsuseta lapsi 1200, see ei tähenda, et neil lastel vanemaid ei ole. Orbusid on neist vaid sadakond. Eestkostel või peres hooldamisel on 2940 last. (Malvet 2002: 27-28). 3. Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele Pensioniamet võib riiklike peretoetuste seadusest tulenevalt valla- või linnavalitsuse korralduse alusel peatada peretoetuse maksmise juhul,kui lapsevanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Toetuste maksmist vanemale jätkatakse juhul, kui peatamise põhjused langevad ära. Toetuse maksmist jätkatakse võõrasvanemale või
töökohtadele, mis töötu eriala ja töökogemust arvestades talle sobivad. See omakorda toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eensalu, K.; Jõgi, K. Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis. Tallinn: Elukestva Õppe Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus, 2005, 104. 25.10.2007. 2. Malvet, M.; Mikkola M. Sotsiaalhoolekanne. Helsingi: AS Sinisukk, 1998, 141. 25.10.2007. 3. Paavel, V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF, 2004, 151. 29.10.2007. 4. Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste tööhõive. [http://www.sm.ee/est/pages/index.html]. 29.10.2007. 5. Statistikaamet. Vaegurlus.[http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/06Vaegurlus/06Vaegurlus.asp]. 29.10.2007.
Tugiisik/pere Isik/pere, kes vabatahtlikkuse alusel abistab abivajajat. Tugiisik/pere peab olema omavalitsusorgani poolt tunnistatud sobilikuks tugiisikuteenuse osutajaks ning peab olema sõlminud omavalitsusorganiga vastavasisulise kirjaliku lepingu (Tonts 1999). Võõrasvanem Lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem (ibid.). Vanemliku hoolitsuseta laps Ajutiselt või pikemaajaliselt hüljatud või vanemad kaotanud laps (Malvet 2002). 13 Lastekodu Ülo Vooglaid nimetab üheks kasvukeskkonnaks lastekodu. Lastekodu on kodu selle üldinimlikus, rahvus-ja omakultuuris teada olevas tähenduses. Igas kultuuris on kodu inimesele ühest küljest meeldivaks paigaks, kus saab olla oma tahtmist mööda, teha seda, mida tahad teha, hoida oma asju, mida teised ei või ära viia ega umber paigutada. Ometi
annaabi.ee 
