loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi . Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne.. Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt… OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik pleekimine päikesevalgusest tulenevate UV- kiirte mõjul. 1. Viim. Materjalid 2
kasvavas osas on suured, sügisel kasvanud osas on väiksemad ja paksema seinaga. Töötavad mahlajuhtmetena, omavahel ühendatud pooride abil. 20.Mis on trahheed? Juhtkude. Lülilised torukesed, mille seinad on puitunud ja paksenenud ning tsütoplasma surnud. Ristseintes on avad 21. Mis on maltspuit? Ümbritseb lülipuitu, on heledam ja värskelt raiutuna sisaldab rohkem niiskust. Puiduliigid, milledel ei ole mingit vahet sise-ja välisosa värvuses ega niiskussisalduses nimetatakse maltspuiduks. 22. Puidu koostises on järgmised keemilised ühendid: Süsinik 50%, hapnikk 43%, vesinik 6%, lämmastik 0,2%, naatrium, kaalium, kaltsium, fosfor jt. Elemente 0,8% 23. Puidu põhilisteks koostisosadeks on järgnevad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained: Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige
alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees. Niine ja puitmassi vahel asetseb kambum e mähk, kus toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro
Uttevees on äädikhapet, metanooli, atsetooni, MeOAc. Tõrv koosneb fenoolidest ja nende derivaatidest, seda kasutatakse paatide ja laevade katmiseks, hoburakmete, saabaste, suuskade jne määrimiseks. Puusüsi oli varem vajalik metallurgia jaoks, tänapäeval kasutatakse grillimiseks :) Pilet 22 Puidu struktuur, füüsikalised ja tehnilised omadused. Puit koosneb tugeva kestaga rakkudest, mis kasvavad juurde puukoore all. Puidu välimist, elusatest rakkudest koosnevat osa nim maltspuiduks, sisemist, tavaliselt tumedamat, surnud rakkudest koosnevat osa lülipuiduks. Erineva kasvukiirusega ringid moodustavad aastarõngad. Okaspuude ja mõnede lehtpuude puit sisaldab ka veel vaigu kanaleid. Puit on poorne ja hüdrofiilne. Ristisuunas kuivades kahaneb, märjaks saades paisub, pikisuunas on need muutused tühised. Niiskus mõjutab oluliselt puidu kõiki füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Puidu kõvadus sõltub niiskusest ja suunast, pikikiud on 2 korda kõvemad kui ristikiud,
Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel. Siis on tekkinud kevadpuit, mis on poorsem. Tumedam kiht on kasvanud suvel ja sügisel. Sügispuit on kevadpuidust tihedam. Piki puutelge kulgeb säsi. Vaata joonisel 3.2.1. puutüve ristlõiget. Joonis 3.2.1. Puutüve ristlõige. Mõnedel puuliikidel on koorealune puit heledam ja mahlakam. Seda nimetatakse maltspuiduks. Südamiku ümber on tumedam osa. See on lülipuit. Lülipuit koosneb kuivanud puurakkudest ja on kuivem kui koorealuse puidu (maltspuidu) osa. 24 Kui südamiku ümber ei ole kuivem osa tumedam, siis nimetatakse seda küpsepuiduks. Kõik puud jagunevad nimetatud tunnuste järgi 3 rühma: 1. Lülipuidulised. Neil on lülipuit ja maltspuit. 2. Maltspuidulised. Need koosnevad ainult maltspuidust. 3
metallide jaoks, jõu ja teemant püramiidi jälje pindala suhe. Rockwelli kõvadus teemant või wolfram karbiid, kus sellest moodustatud teravik tundib suure massiga kehasse, ning mõõdetakse ttaskord tekitatud sügavust. Mohsi skaal on näha absoluutne kõvadus kg/cm2 ja suhteline kõvadus, mis ei lähe lineaarselt. Pilet 18. Puit koosneb tugeva kestaga rakkudest, mis kasvavad juurde puukoore all. Puidu välimist, elusatest rakkudest koosnevat osa nim maltspuiduks, sisemist, tavaliselt tumdemt, surnud rakkudest koosnevat osa lülipuiduks. Erineva kasvukiirusega ringid moodustavad aastarõngad. Okaspuude ja mõnede lehtpuude puit sisaldab ka veel vaigu kanaleid. Puit on poorne ja hüdrofiilne, kuivades kahaneb ristisuunas, märjaks saades paisub, kuid pikisuunas on need tühised. Ehk puidu kõvadus sõltub niiskusest ja suunast, kõvadus pikikiud on 2 korda suurem kui risti. Puit tüve alumisest osast on tugevam kui ülemisest. Survetugevus pikikiud
Õied neljatised kuni viietised, kahesugulised, rohekad kuni punakad, õitsevad pärast lehtimist. Vili 4-5 pesaline kupar, igas pesas 1-2 seemet. Seemned kaetud lihaka seemnerüüga. Taimeosad, eriti viljad tihti mürgised! Perekonnas umbes 170 (200) liiki, enamuses pärit põhjapoolkera parasvöötmest, osa ka Austraaliast, enim liike kasvab Ida-Aasias, näiteks Hiina lääneosas umbes 80 liiki. Puit hajulisooneline, pole jaotunud lüli- ja maltspuiduks, värvuselt kollakas kuni valge, kerge, tihedusega kuni 0,7 gr/cm³. Enamus liikidest eelistavad reaktsioonilt neutraalset kuni aluselist, rammusat ja parasniisket, hea aeratsiooniga mulda. Taluvad normaalselt linnatingimusi, tolmu, gaase, tahma. 31 Harilik kikkapuu (Euonymus europaea L.)
karvased, rootsulised, lihtlehed. Õied neljatised kuni viietised, kahesugulised, rohekad kuni punakad, õitsevad pärast lehtimist. Vili 4-5 pesaline kupar, igas pesas 1-2 seemet. Seemned kaetud lihaka seemnerüüga. Taimeosad, eriti viljad tihti mürgised! Perekonnas umbes 170 (200) liiki, enamuses pärit põhjapoolkera parasvöötmest, osa ka Austraaliast, enim liike kasvab Ida-Aasias, näiteks Hiina lääneosas umbes 80 liiki. Puit hajulisooneline, pole jaotunud lüli- ja maltspuiduks, värvuselt kollakas kuni valge, kerge, tihedusega kuni 0,7 gr/cm³. Puit on kergesti poleeritav, valmistatakse väiksemaid tarbeesemeid. Mitmetel liikidel sisaldab juurte koor 2...33 % kautsukitaolist ainet gutapertsi. Juurte koores leidub veel olenevalt liigist 10...15 % suhkruid ja valkaineid. Õied sisaldavad kergesti lenduvaid ja ebameeldiva lõhnaga aineid, millised võivad teatud osal inimestest kutsuda esile nõrgemaid mürgistusnähtusid. Mitmete liikide seemnetest
annaabi.ee 
