siseosa, mis tekib kasvavatel puudel. Rikub puidu välisilmet, halvendab vee läbilaskvust, nõrgendab tõmbetugevust pikikiudu ja suurendab rabedust. Laiksus- maltspuidu paikne värvimuutus laikude ja vöötidena. Puidu mehaanilistele omadustele mõju ei avalda. Spoonil suurte radiaalsete laikude kohal mõnikord lõheneb. Korduv maltspuit mitu kõrvutiasetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Pärast kuivamist vesikihilaigud pleekuvad ja puidus tekivad peenikesed lõhed. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis on seotud parkainete hapendumisega. Asetsevad erinevalt seenvärvusest puidu pindmistes kihtides.
moodustumise tagajärjel, mõjutamata puidu mehaanilisi omadusi. Laiksus maltspuidu paikne värvusmuutus laikude ja vöötidena. Mehaanilistele omadustele mõju ei avalda(tangentsiaal-, radiaallaiksus). Väärsäsi aastarõngaste piiril asersevatest kobbedatest rakkudest koosnevad laigud penikeste hajutatud vöötidena(tõugukahjustuste kinnikasvand jäljed). Korduv maltspuit mitu kõrvuti asetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Keemilised värvused keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores uidus tekkinud ebanormaalsed värvused. Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb rakeu kestade lagundamises. Tõugurikked puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Võõrlisandid kivid, traat, metallikillud. Mehaanilised vigasused metsavarumisel, vaigutamisel, transpotimisel, sorteerimisel ja töötlemisel tekitatud vigastused. Koorerebend koore vigastamine
Noored lehed on harilikult vastakuti, Õied asuvad üksikult või 2-10 kaupa kujult ümmargused, ovaalsed või Puit on tumedama siseosa- lülipuiduga kimbus; õiepungad on munajad kuni piklikmunajad, on võrsel istuvad või ja heledama välisosa- maltspuiduga. äraspidimunajad, asuvad kapslis. lühirootsulised, mitmel liigil sinakashallid. Puit on tugev, vastupidav, tihedus 700- Austraalia, Õied on kahesugulised. Tolmlemine Täiskasvanud lehed on vahelduvalt, 900 kg/m3. Puit vajab ettevaatlikku Tasmaania
(hüdraulilisi ja neumaatilisi presse e suruõhu seadmeid). (kui tegemist naha- või kondiliimiga on kasulik materjal eelnevalt sioojendada) (liimi kihi paksus peaks olema 0,08- 0,15 mm). Pilet nr. 3 1.Puidu liigitamine. 2.Puidu survetugevus. 3.Liimide liigitus. 1.Lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit (mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Maltspuidulised- lülipuitu ei ültse märgata (haab, kask, lepp) Küpspuidulised- lülipuit sama värvi maltspuiduga (kuusk, nulg, pöök) Rõngassooneliste puude aasarõngad- kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas) Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad- küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, kask, lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) Pehme kõvadus- haab, kuusk, mänd Keskmine kõvadus- remmelgas, toomingas, kask Väga kõvad- tamm, saar, vaher
mõningate putukate tõugukahjustuste kinnikasvanud jälgi puidu kambiumikihis. Hajutatud väärsäsid paiknevad üksikult. Koondunud väärsäsid väärsäsid, mis on koondunud üksteisest läbipõimunult. Väärsäsi jäljed luitunud või tumedad vöödid spooni pinnal, mis tekivad kuni 1 mm sügavusel asuvast väärsäsist. Korduv maltspuit - mitu kõrvuti asetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit - tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis enamikul juhtudel on seotud parkainete hapendumisega. Pargend - koorealuste puidukihtide (3...5 mm) värvumine punakaspruuniks või hallikaspruuniks nendel puuliikidel, mille koor on parkaineterikas (paju, tamm, kuusk jt.).
· Kollased, nektaririkkad õied asetsevad hrl. kobarjates rippuvates õisikuis · Piklikud, ühe või mitme seemnega marjad on punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Viljad sisaldavad C-vitamiini ning rohkesti õun- sidrun- ja viinhapet ning seetõttu leiavad kasutamist jookide, keediste ja kompvekkide (karamell "Barbaris") valmistamisel. · Kukerpuude laia kollakaspruuni lülipuidu ja sidrunkollase maltspuiduga puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. Kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koor ja juured sisaldavad kollast alkaloidi berberiini, mida kasutatakse nii meditsiinis (berberiinil on verejooksu peatav, vererõhku alandav ning bakteritsiidne toime) kui ka riiete ja naha värvimisel. Paljud liigid on tähtsad ilupõõsad haljastuses · Taluvad hästi kärpimist ning on külma- ja kuumakindlad ja mullastiku suhtes vähenõudlikud 23
annaabi.ee 
