4) ohvitseridele pakkus teenistus kolooniates hea võimaluse teha kiiret karjääri 5) kuna enamus kapitali paigutati kolooniatesse, arenes Inglismaa enda tööstus aeglasemalt, kui varem. Palju raha kulutati ka aristokraatlikule eluviisile. 3. Millised tööstusharud arenesid Prantsusmaal eriti kiiresti, millised olid sattunud kriisi ja miks ? Prantsusmaal arenes kiiresti metallurgia ning 19001923 kasvas terasetoodang 3x ning malmitoodang ligi 2x. Merallurgia arengut soodustasid Venemaa sõjalised tellimused, mis olid seotud VeneJaapani sõjaga. Kaasa arenevaks tööstusharuks oli mootorite tootmine mitmesugustele masinatele. Majanduslikke raskusi ja poliitilisi pingeid kutsusid esile kriisinähtused Prantsusmaa vanades kuulsates tootmisharudes siiditööstuses ja veinivalmistamises. Veinitootmise kriisi põhjustas eelkõige piiritusveinide konkurents, eriti Itaalia poolt
Tänu asumaadest sisseveetava tooraine hindade langusele muutusid odavamaks ka Inglismaal toodetud kaubad, mis tõstsid nende konkuretnsivõimet. Kuid ka seda suurriiki vaevas üha kasvav töötus. 1931. aasta suveks oli töötuid juba 2,8 miljonit (28% töövõimelisest elanikonnast). Alates kriisi algusest (1929) kuni languse lõpuni (1933. aastani) vähenes riigis tööstustootmine 18%. Osad tööstusharud, näiteks malmitootmine, olid väga suures languses (malmitoodang langes 53% võrra) ja laevaehituses vähenes tööde maht 12 korda. Põllumajanduses oli olukord samuti raske. Nimelt põlumajandussaaduste hinnad langesid keskmiselt 34%. Hindade langus põhjustas paljude farmerite laostumise. Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist (naela väärtuse tagamisest kullaga) ning kehtestas seinisest rangemad tollibarjäärid Briti impeeriumi ja muu maailma vahele. TAGAJÄRJED
6 2. SUUR MURRANG Stalini võimule saamisega kaasnesid suured muudatused. Pärast nepist loobumist 1928. a. pandi rõhk industrialiseerimisele. Kasutusele võeti viisaastaku plaan (1928-1932). Plaani eesmärgid olid aga utoopilised: näiteks kolmekordistatud tööstusinvesteeringud, kahekordistunud kivisöe- ja terasetoodang ning neljakordistunud malmitoodang. Nõukogude propaganda pani rahvale pähe kujutelma, et ränk töö ja ohvrimeelsus saavad tulevikus tasutud. Viisaastaku lõppedes polnud aga tulemused päris need ning kuulutati välja uus viisaastak. Viisaastaku põhialuseks oli kollektiviseerimine, millega algaski suur murrang. 1929. aastal algas suurem kolhooside propageerimine. Uuringud olid juba varem näidanud, et kolhoosid on palju tulusamad kui üksiktalud. Kuna suur osa talurahvast kartis traditsioonilisi
kahanes. Ainsana suurenes suurte karilomade hulk hakati kasvatama piimakarja ning lihaloomi. Laostunud farmerid kolisid linnadesse elama ja Esimese maailmasõja eel oli põllumajanduses tegev ainult 8% rahvastikust. Inglise tööstustoodangu põhinäitajaks 20. sajandi alguses oli laevaehitus, mis juhtis teiste tööstusharude ees rohkem kui neljakordselt ja oli suurim maailmas. Laevaehitusele järgnes kindlalt kivisöetoodang ja samuti omasid suurt tähtsust puuvilla tarbimine, malmitoodang ning terasetoodang. Metallurgias, laevaehituses, keemiatööstuses ja raudteedel tekkisid ka esimesed ettevõtete liidud, mis viis suurettevõtete domineerimiseni. Tähtsamateks suurettevõteteks 20. sajandi alguse Suurbritannias olid sõjatööstuskontsernid Vickers ja Armstrong Whitworth, kulla ja teemantite kaevandamisega tegelev Lõuna-Aafrika Kompanii, naftatööstusettevõtted Royal Dutch Shell ja Inglise-Iraani Naftakompanii.
asumaad. Tänu asumaadest sisseveetava tooraine hindade langusele muutusid odavamaks ka Inglismaal toodetud kaubad, mis tõstsid nende konkuretnsivõimet. Kuid ka seda suurriiki vaevas üha kasvav töötus. 1931. aasta suveks oli töötuid juba 2,8 miljonit (28% töövõimelisest elanikonnast). (Adamson et al 2003: 69) Alates kriisi algusest (1929) kuni languse lõpuni (1933. aastani) vähenes riigis tööstustootmine 18%. Osad tööstusharud, näiteks malmitootmine, olid väga suures languses (malmitoodang langes 53% võrra) ja laevaehituses vähenes tööde maht 12 korda. Põllumajanduses oli olukord samuti raske. Nimelt põlumajandussaaduste hinnad langesid keskmiselt 34%. Hindade langus põhjustas paljude farmerite laostumise. (Krinal 1995: 94) Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist (naela väärtuse tagamisest kullaga) ning kehtestas seinisest rangemad tollibarjäärid Briti impeeriumi ja muu maailma vahele. (Adamson et al 2003: 69) 2.3
annaabi.ee 
