1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED: Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
MERLE JÄÄGER Elulugu Sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas Aastal 1983 lõpetas ta Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastast 1988 on ta (pausidega) olnud Vanemuise teatri näitleja. Aastail 19992000 teenis ta Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987)
erinevatel viisidel raha kogumist, varustuse õmblemist ja toitlustamist mitmesugustel üritustel. Mõlema isamaalise organisatsiooni Kaitseliidu ja Naiskodukaitse - arengule andis tõuke Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse 1.detsembril 1924. Esimesed Naiskodukaitse jaoskonnad, tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all, loodigi detsembris 1924. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii" nime all. Ka Eestis sai Naiskodukaitse asutamise põhjuseks asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. Riigikaitselistes vaidlustes olid poliitikud 1927.aastaks jõudnud üksmeelele, et Eesti riik vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Lisaks -
1938 Loodusvarade Instituudi auliige 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige 1938 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige 1938 Eesti Maleliidu auesimees Vabadusristi I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk 24. aprill 1938 Valgetähe teenetemärgi kett 24. aprill 1938 Riigivapi teenetemärgi erisuurpael Looduskaitsemärgi I järk Tallinna linna aukodanik Tartu linna aukodanik Pärnu linna aukodanik Tahkuranna valla aukodanik Iru valla aukodanik Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige Tema järgi on nimetatud roosisort `Staatspräsident Päts' 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler XI Eesti üldlaulupeo patroon XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon Tallinna Rotary klubi auliige Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige
varustuse õmblemist ja toitlustamist mitmesugustel üritustel. Mõlema isamaalise organisatsiooni Kaitseliidu ja Naiskodukaitse - arengule andis tõuke Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse 1.detsembril 1924. Esimesed Naiskodukaitse jaoskonnad, tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all, loodigi detsembris 1924. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii" nime all. Ka Eestis sai Naiskodukaitse asutamise põhjuseks asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. Riigikaitselistes vaidlustes olid poliitikud 1927.aastaks jõudnud üksmeelele, et Eesti riik vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Lisaks - iseseisva keskkorraldusega
Merca on kaasa löönud paljudes seltsides ja liikumistes. Ta oli nõukogude ajal Kirjanike Liidu alluvuses tegutsenud organisatsiooni (NAK) liige, mis koondas noori kirjanikke, nii Tartus kui ka Tallinnas. Samal aastal, kui ta asus näitlema teatrisse "Vanemuine" astus ta ka kirjandusseltis "Wellesto" liikmeks. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Samas on ta ka Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna liige. Lapsena oli Merca väga elav ja suhteliselt "paha" laps. Vanematel oli tema kasvatamisega tükk tööd. Näiteks oli ta kolmeaastasena võtnud ette väikse matka Pääskülast Laagrisse, kus nad sel ajal elasid. Teismelisena hakkasid tema elus suurt rolli mängima võrksukad ja nahktagid. Sel perioodil tegi ta koos sõpradega ka mitmeid punkbände (nt. Verine Pühapäev). Ema on tal poolvenelane. Vanemad lahutasid, kui Merca oli teismeline. Kuna tema
* 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige * 1938 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige * Vabadusristi I liigi 1. järk * Vabadusristi III liigi 1. järk * 24. aprill 1938 Valgetähe teenetemärgi kett * 24. aprill 1938 Riigivapi teenetemärgi erisuurpael * Looduskaitsemärgi I järk * Tallinna linna aukodanik * Tartu linna aukodanik * Pärnu linna aukodanik * Tahkuranna valla aukodanik * Iru valla aukodanik * Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige * Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Päts * 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium * Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler * XI Eesti üldlaulupeo (1938) patroon * XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) Allikad et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts www.hot.ee/vaikal/vang-1.html www.hot
6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole kehtestatud kodukorras; 8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine. Kaitseliidu üksuse juhtimise alused Kaitseliidu malevat, malevkonda ja teisi üksusi juhib vastava üksuse pealik. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku nimetab ametisse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja, malevkonna või sellega võrdsustatud üksuse pealiku - Kaitseliidu ülem. Maleva pealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale. Maleva pealikule alluvad kõik maleva üksused ja nende pealikud. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse organid on pealik, juhatus, esindajatekogu (malevast väiksemal üksusel - üldkoosolek) ja revisjonikomisjon. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse juhatuse, esindajatekogu
olukorras end varjata, tulistada, liikuda edasi ja rünnata vaenlase positsioone. Seega on tõusnud määratumalt jaopealike tähtsus, aga vajatakse ka igalt mehelt oskust, hääd otsustusvõimet ja külma verd. Jao väljaõppe alustamiseks teostub väljaõpe võistluse korras [...] Võistlusile valmistuvad ette kõik laskurjaod oma alalise jaopääliku otsesel juhtimisel. Nii saavad kõik laskurjoad hää taktikalise ettevalmistuse ja oskavad tegutseda igasugusel maastikul. Malevkonna võistlusel esikohale tulnud jaod pääsevad maleva võistlusele ja parim jagu malevas läheb Tallinna kaitseliidu üleriiklikele jaovõistlusile"(A.Kivirähk 1937, 117) ·Manöövrid ehk taktikalised õppused-Taktikalised õppused kujutasin endast lahingolukorra matkimist. Nii omasid kui ka vaenlasi mängisid sama maleva allüksused. Selline jaotamine võimaldas arendada eriüksuste ja eri relvaliikide koostööd. Manöövrid olid kaitseliitlaste seas
annaabi.ee 
