üksinda sõjakäigule minegut, kuna kaotusega tõi vürst Venemaale suurt kahju. Selle hukkamõistuga on antud hinnang ka Kiievi-Vene vürstide omavahelistele tülidele. Väärtuslikud on autori kõrvalpõiked põhisüzeest: ta tutvustab vürstisuguvõsasid, annab sündmustele hinnanguid, ennustab Venemaa saatust, kutsub üles ühinema. Teoses kajastub igatsus Venemaa ühtsuse järele. Teisalt esindab ,,Lugu Igori sõjaretkest" hääbuvat suulist malevaeepost. Tekstis leidub rohkesti paganliku rahvaluule kujundeid ja motiive, seal esineb vanavene jumalaid ning päike, kuu, pimedus ja valgus omandavad sümboli tähenduse. Kogu loodus on eeposes hingestatud, looduse sissetoomisega saab autor otsekui võimendada Igori tegusid. 2. Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin". ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid
7. Vene eepos ,,Lugu Igori sõjaretkest" 8 Vene kangelaslaul "Lugu Igori sõjaretkest", tundmatu autori poolt loodud 12 saj lõpus, eesti keelde 1965. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotism, ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganate rollis on polovetsid. Kirjutatud vahetult peale sündmusi ja ainult neile, kes ise sündmuses osalesid või neist teadsid. Teos esindab suulist malevaeepost. Tekstis hulgaliselt motiive ja kujundeid rahValuulest. Teoses esinevad vanavenejumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. 8. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus ja fantastikaküllane.
Kangelane pole eksimatu. Enesekriitiline, rahva kõlbluse üle juurdlev vaim. Traagilisus, süngus. Wagneri ooperitetraloogia. Lugu Igori sõjaretkest: vene. XII saj. Rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja osalejate liialdused. Autor kirjutab vahetult peale sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid või neist teadsid. Ühtse Venemaa leinamine. Autori ajalooline, minevikku igatsev idealism. Teos esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost. Hulgaliselt motiive rahvaluulest, tollal juba taunitud paganlikkus. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival, MKL, KA) XII-XIII saj. Lääne-Euroopas sai mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Kutsutakse ka kurtuaasseks kirjanduseks. Daamikultus. Nii jäädvustas rüütelkonna kombeid kui ka kujundas neid. Autoreid tuntakse nimepidi, kerkisid esile silmapaistvad kirjanikud kui isiksused. Viljakaim levikuala – Prantsusmaa. Peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat
· Eriline on see, et autor kirjutab vahetult peale sündmusi ning neile, kes sündmustes osalesid või neist teadsid. · Autorit üksikasjad ei huvita, tema seisukoht on pigem idealiseeriv. · Leinab taga ühtset venemaad, kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema. · Paatoses peitub ka kriitiline suhtumine Igori kui ühtsuse lõhkujasse; samas ülistab autor Igori rüütliomadusi. · Teos esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost selles peaaegu puudub religioosne aupaiste. Sega vastuolus tollase kirjandustraditsiooniga. · Igatsus kaotatud ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest, paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. · Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. · Eepos vajus erandliku teosena kauaks unustuste hõlma, trükiti 19. sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes.
Kangelasi idealiseeritakse. Sündmusi ja tegelasi hüperboliseeritakse. Autor kirjutab eepose vahetult pärast sündmusi ning neile, kes sündmustes osalesid või neist teadsid. Autorit ei huvita detailid, tema seisukoht on idealiseeriv. Kangelaslaul leinab taga ühtset Venemaad ja kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema. Kriitiline suhtumine Igorisse kui ühtsuse lõhkujasse, samas ülistab autor Igori rüütellikke omadusi. Laul esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost peaaegu pole religioosset aupaistet, mis on tollase kirjandustraditsiooniga vastuolus. Igatsus kaotatud Venemaa ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest ja paganlikkust (vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus). Võitlus polovetsidega on õilis seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. Eepos unustatakse, kuni 19.saj trükitakse uues vene keeles ümber. 4) Keskaja rüütlikirjandus 12