Islamiusulised riigid on moodustanud Aasia ja Aafrika riike ühendavaid ühendusi, mille abil nad arendavad nende usutunnistust jagavate riikide: majandust - kasutades selleks Islami Arengupanka, haridust ja teadust - kasutades selleks UNESCO laadset islamiusuliste riikide Islami hariduse-, teaduse- ja kultuuriorganisatsioone. Arendatakse ka ideed vastukaaluks Ameerika ja Euroopakeskse G7-le - Türgit, Iraani, Pakistani, Egiptust, Bangladeshi, Malaisiat, Indoneesiat ja Nigerit ühendavat majandusühendust G8. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaa nias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias,Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Kujunemis aeg
Malaisi on hästi varutatud loodusvaraddega selliste valdkondades nagu põllumajandus, metsandus, mineraalained. Seoses põllumjandusega on Malaisia üks peamisi loodusliku kummi-ja palmiõli eksportijaid maailmas. Samuti on kasvanud viimasel ajal ka palkide ja saematerjaali ning ka kakao, pipra, ananassi, ja tubaka eksport. Palmiõli toob riigile väga palju tulu. Metsandusega hakati Malaisias tegelema alles 19.sajandi aalguses ja sellest ajast ongi Majandus pidevalt arenenud. Täna kattab Malaisiat hinnanguliselt 59% mets. Ülikiire puidutööstuse areng on kaasa toonud tõsise erosiooni mis on probleemiks Malaisia metsa ressursidele. Kuna valitsus on otsustanud keskonda ja ökoloogilist süsteemi kaitsa siis on ka pude langetamine oluliselt vähenenud võrreldes eelmise sajandiga. Et metsaresurssi veelgi rikkastada siis on riik panustanus palju raha kiirest kasvavate puuliikide istutamisele nagu näiteks Meravan ja Sesenduk. Samuti kasvatatakse suure väärtusega puud nagu Teak mida
ISLAMIRIIKIDE ÜHENDUSED Islamiusulised riigid on moodustanud Aasia ja Aafrika riike ühendavaid ühendusi, mille abil nad arendavad nende usutunnistust jagavate riikide: majandust - kasutades selleks Islami Arengupanka, haridust ja teadust - kasutades selleks UNESCO laadset islamiusuliste riikide Islami hariduse-, teaduse- ja kultuuriorganisatsioone. Arendatakse ka ideed vastukaaluks Ameerika ja Euroopakeskse G7-le - Türgit, Iraani, Pakistani, Egiptust, Bangladeshi, Malaisiat, Indoneesiat ja Nigerit ühendavat majandusühendust G8. ALLIKAD http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi http://www.islam.com/ http://www.religioustolerance.org/islam.htm http://et.wikipedia.org/
sakslastel. 7. detsember - Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõttasekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei toimunud. 9. detsember - Hiina kuulutas Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember - Hongkong kapituleerus jaapanlastele. 1942 2. jaanuar - Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele. 10
a. 7. detsember Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 1942. a. 19. november 1943. a. 2. veebruar Stalingradi lahing. Nõukogude väed alustasid Stalingradist pealetungi ja piirasid saksa armee. Saksa kapituleerus 300 000 meest hukkus. 1942. a. nov 1943. a. mai Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 1943. a. 5. juuli Kurski lahing. Kurski kaarel algas saksa poolt pealetung. Algul suutsid edasi liikuda, kuid kandsid suuri kaotusi
a. kevadest kehtiv muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA toimunud. president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 9. detsember 1941 11. detsember 1941 Hiina kuulutas Jaapanile sõja. Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember 1941 2. jaanuar 1942 Hongkong kapituleerus jaapanlastele
annaabi.ee 
