Seletus Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Ülevaade Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas - igal aastal haigestub malaariasse 300- 500 miljonit inimest. Aastas sureb malaariasse 1,5-2,5 miljonit inimest. Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades - Aafrikas, Lõuna- ja Kagu- Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna-Ameerika põhjaosas. 80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. · Malaariapiirkonnas on oluline vältida sääsehammustusi. · Malaariaprofülaktikat ravimitega tuleb teha arsti ettekirjutuse kohaselt enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi vähemalt 4 nädala vältel. · Ravimid vähendavad oluliselt malaariasse haigestumise riski, kuid 100%-list kaitset ei taga.
Malaaria Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas igal aastal haigestub malaariasse 300500 miljonit inimest. Aastas sureb malaariasse 1,52,5 miljonit inimest. Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades Aafrikas, Lõuna ja KaguAasias, Kesk Ameerikas ning LõunaAmeerika põhjaosas. 80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. Malaariat tekitab eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium. Plasmodiumi liike on palju, kuid inimesel võivad malaariat tekitada 4 liiki. Neist kõige sagedasem ja ohtlikum on Plasmodium falciparum, mis õigeaegse ja tõhusa ravi puudumisel võib põhjustada raskeid komplikatsioone ja koguni surma.
• Sisaldab kõiki kolme eksperimendi olulist komponenti: – Enne ja pärast mõõtmine – Võrdlusgrupid – Juhuvalik • Pluss – parim viis põhjusliku seose leidmisel • Miinus: – Üldistamine ei ole alati võimalik – Laboratoorne ≠ reaalne • Inimesi ja organisatsioone ei saa lõpuni kontrollida ja juhtida – Harva võimalik kasutada riigi/ühiskonna uurimisel – Eetilised probleemid, nt sääsevõrkude kasutamine malaariapiirkondades Pooleksperiment • Erisus eksperimendist – ei rakendada juhuvalikut • Näited vahenditest: – Korrelatsioonanalüüs – Katkestatud ajaseeriad – Kõige erinevamad statistilised meetodid • Pluss – praktilisus ja usaldusväärsus • Miinus – halvemini üldistatav kui eksperiment Mitteeksperimentaalne andmeanalüüs • Kolm võimalust: – Enne ja pärast mõõtmine, võrdlusgruppe ei ole – Võrdlusgruppide järelmõõtmine
kus A geeni sagedus on p ja S sagedus q. Genotüüpide suhteline sagedus täiskasvanute jaoks oleks siis p 2(1 - s): 2pq : q2(1 - t). Kui poleks selektsiooni - kui valitseks HWT (s = t = 0), siis avalduksid genotüüpide sagedused väga lihtsalt. Me teame eelnevast, et selektsioon rikub HWT. Me saame ennustada sagedused null-hüpoteesi (HWT) puhul ja siis vaadata, kas looduslikust populatsioonist leitu vastab - vaadates nii neid populatsioone, kes elavad malaariapiirkondades, kui ka neid, kes ei ela. genotüüp leitud eeldatav HWT O/E kohanemus sagedus (O) (E) SS 29 187.4 0.155 0.14 = 1 - t SA 2993 2672 1.12 1.00 AA 9365 9527 0.983 0.88 = 1 - s kokku 12387 12387 Nagu on siit tabelist näha, ei vasta väliuurinust saadud tulemus tõepoolest HWT eeldatavale ja SA kohanemus on üksjagu suurema väärtusega, kui seda on AA kohanemus. Võib esineda ka muid "ettearvamatuid" situatsioone - nii näiteks võib kohanemus sõltuda genotüübi sagedusest. Võib
+15 °C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita. Malaaria on nakkushaigus, millele on iseloomulik hootine palavik koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Haigestunud inimesel hakkab algloom hävitama maksarakke ja punaseid vererakke, ning kui inimest ei ravita, võivad sel haigusel olla rasked tagajärjed, isegi surm. Igal aastal tapab see haigus kuni 2,5 miljonit inimest. Maailma elanikkonnast elab umbes 40 % malaariapiirkondades: Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna- Ameerika põhjaosas. Kui reisitakse nendesse piirkondadesse, tuleb enne ja kogu reisi vältel võtta malaariavastaseid ravimeid. Joonis: Malaariatekitajaga nakatumine. Selgitus: 1. Nakatumata hallasääsk imeb malaariahaige inimese verd. 2. Malaariatekitajad hakkavad hallasääses arenema. 3. Nakatunud sääsk nakatab tervet inimest malaariatekitajaga. 4
annaabi.ee 
