või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Talupoegade vastupanu murdmine 1948. a lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. 1948. a oktoobriks oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus vaid 2,2 % kõigist taludest. Võimu surve tugevnes ja 1948. a jooksul suurendati veelgi maksusurvet ning riiklikke normkoormisi ning kulakute arvu. Talupoegade vastupanu murtigi ulatusliku küüditamisega 1949. a märtsis. Märtsiküüditamise järellaines ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas talupoegade massiline “vabatahtlik” kolhoosidesse astumine. Igal aastal pidid kolhoosid kohustuslikus korras andma riiginormina ära enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Kolhoosnike töötasu oli äärmiselt armetu. Et kuidagi ära
Kolhooside loomine 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu otsuse rajada kolhoosid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ning alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi kes kasutasid palgatöölisi ja/või omasid põllutöömasinaid. Nendele pandi peale kõrge põllumajandusmaks. 1948. aastal hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja suurendati veelgi maksusurvet ning riiklikke normkoormisi. Talupoegade vastupanu murti ulatusliku küüditamisega 1949. aasta märtsis. Märsiküüditamise järellaines ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas vabatahtlik kolhoosidesse astumine. Need kes ei astunud kolhoosidesse, nendel suurendati makse veelgi või kästi oma majapidamine likvideerida. Paljud suundusidki linnadesse. Kolhoosid pidid kohustuslikus korras andma riiginormina ära enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Kolhoosidel oli vähe
väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati makse ja müüginorme ka teistel taludel. 1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa (0,03%) kõigist talupidamistest. Suurendati veelgi maksusurvet ja riiklikke normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama ,,kulakluse kui klassi likvideerimist". ,,Vallas valvas korda partorg, kes määras inimesi kulakuteks. Minu isa ei saanud meie valla partorgiga hästi läbi ning seetõttu määrati minu isa ja ema kulakuteks. Seetõttu pidime andma ära palju liha, piima ja mune - endale jäi vähem ning pidime hakkama saama väiksemate varudega."
põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati maksukoormust ja kohustuslikke müüginorme ka teistele taludele. Maksupressi suurendamine ja kolhooside ülistamise propaganda aga ei taganud talupoegade "vabatahtlikku" ühinemist kolhoosidesse. 1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa kõigist talumajapidamistest. Selle aasta jooksul suurendati veelgi maksusurvet ja riiklikke normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama "kulakluse kui klassi likvideerimist". Kollektiviseerimisele vastuseisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Sundasumisele saadetutest koguni 80% olid naised ja 8 lapsed
liiduvabariigis. Sügisel loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel nn. kulakute väljaselgitamist. *Kulakud olid talupojad, kes kasutasid palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Kokku saadi 2700 kulakute talu, millele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Hiljem tehti sama teiste taludega. *Siiski, see ei toonud talupoegasid vabatahtlikult kolhoosidesse. 1948 suurendati veelgi maksusurvet ja riiklike koormisi. Hakati ette valmistama kulaklike talude likvideerimist. Talupoegade vastupanu murti 1949 märtsis küüditamisega. *Sellega kaasnes hirm ja kolhoosidesse astumine. 1949 lõpuks oli kolhoosidesse astunud 65% taludest. Erinevalt sunniti veelgi ja 1951 olid kolhoosides juba üle 95% taludest. Peaaegu igas külas loodi oma kolhoos. 1950 hakati väikekolhoose ühendama ja juhtivkaadrit välja vahetama. 1953. aastaks oli põllumajandus hullemas olukorras kui peale 1944
ühismajandite loomine vaevaliselt: 1949. aasta inimeste toetust ja abi, ning selle kaadergi valiti alguseks oli Eestis kolhoosidesse ühendatud toimekamate talupoegade seast. Taoliste 8% taludest, Lätis 12% ja Leedus 7%. väikekolhooside majanduslik perspektiivitus 1948. aasta jooksul suurendati veelgi oli aga ilmne. 1950. aastal hakati väikelcol maksusurvet ja riiklike nonnkoormisi, ning hoose massiliselt ühendama ja juhtivat kaadrit kasvas kulaklikuks liigitatud talude arv. Sellisel välja vahetama. Üksnes ustavusest nõukogude moel hakati ette valmistama kulakluse kui klassi võimule põllumajanduse juhtimiseks aga likvideerimist. Samal viisil oli massiline muidugi ei piisanud. Kõik see kiirendas veelgi kolhoseerimine toimunud 1930
annaabi.ee 
