piiamehed :D valasid piima maha, et hinda tõsta ning samal ajal naised protestisid tänavatel, sest nad ei saanud piima osta. Vale majandamine riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Laenukoormus muutus liiga suureks ning inimesed ei suutnud laene tagasi maksta. Valitsuste vead kriisi ajal loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning tõsteti tollimakse. Kui USAs nii tehti liikus kriis üle maailma, kui nemad poleks imporditavat kaupa maksustanud, poleks võib-olla kriis Euroopasse jõudnudki. Samuti pikendas selline käitumine üleüldse kriisi kestvust. Kõige rohkem kannatasid keskklass, kes vahepeal rikastunud oli ning rikkad, sest nemad kaotasid kõige enam. Vaestel polnud niikuinii suurt midagi kaotada. Haha, ütle jah nii :D
vein, mille etanooli- sisaldus on >6 vol Vahetoode 164,00 eurot 172,20 eurot hektoliiter Muu alkohol 14,90 eurot 15,65 eurot etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris Allikas: Maksu- ja Tolliamet Võrreldes teiste Euroopa riikidega kuulub Eesti suhteliselt kõrgelt alkoholi maksustanud riikide hulka, kuid võrreldes lähinaabrite Soome ja Rootsiga on Eesti alkoholi aktsiisimäärad tagasihoidlikud. Ka kange alkoholi edetabelis on Eesti esikümnes. Viina aktsiis on näiteks Lätis 1,5 korda madalam kui meil. Kui kõrvutada Eesti alkoholitarbimist teiste lähiriikidega, siis on üldiselt teadaolev Eesti kõrge alkoholitarbimise tase. Ilma turistide tarbimise kaasaostudeta ning hinnangulise illegaalse tarbimise mahtudeta, kuid koos toitlustusasutustes tarbituga (nn
ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata. KOHALIKUD MAKSUD- Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, parkimistasu, loomapidamismaks, lõbustusmaks, teede/tänavate sulgemise maks, OTSESED MAKSUD Makstakse vahetult riigile tuludelt. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks KAUDSED MAKSUD- Lisanduvad kaupade/teenuste hindadele. Nt käibemaks, aktsiisid, tollimaks DIVIDEND- ettevõtte omanikule makstud kasumiosa, mille riik on maksustanud PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM- kõigil ühesuguse maksumääraga EELARVELISED KULUTUSED- ergutab tarbimist -> tootmismahu suurenemine -> nõudlus tööjõu järele -> tööpuuduse vähenemine. Samas suurendab inflatsiooni. Eesmärk Eestis: soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskliima arenguks. Vastutab rahandusministeerium ja RK. DEPRESSIOON- 1) riik võiks suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut
Venemaal oli kaks keskust, Pihkva ja Novgorod. Lääne poolt said sageli alguse Ojamaalt e Gotlandilt. Läänest itta liikus sool, pronks, hõbe, relvad. Idast läände karusnahk, vaha. Eesti aladel enamasti vahenduskaubandus, teisalt ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu / kaup hõbeda vastu (oluline hõbeda kaal). Eesti ühiskonnast tuuakse välja 2 erinevat versiooni: ühiskond enam-vähem võrdne vs valitses küllaltki suur varanduslik ebavõrdsus, esile kerkinud ülikud, kes teisi juba maksustanud. Vahekord naabritega: idenfitseeriti end pigem kihelkonna/maakonna järgi, eestlase identideeti polnud. Põhja pool soome hõimud (polnud ühtsed, läänepool pärissoomlased, idapool hämelased, kõige idapoolsemad karjalased). Idas Narva jõe taga vadjalased. Kagus idaslaavlased. Lõunas rannikuäärne piirkond liivlased, muidu läti hõimud (kuralased, veel idapool sengalid, siis latgalid). Üle mere läänes rootslased. Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole
lähemale, on veinitegijad hakanud müüma veine otse tarbijale ja järk-järgult on avanud ka oma veinikeldrid külastajatele. Järelikult on huvi Prantsusmaa veinitööstuse vastu kasvanud, mis on abistanud arengut turismi väärtusesse. Näiteks Burgundias 37 % veinitehast külastab aastas umbes 1000 inimest ja 40% veinitehast külastab 1000-3000 inimest aastas. Väiksemate veinitehaste külastamine on tavaliselt tasuta, kuid mõned tootjad on maksustanud veini maitsmise, kui külastajatel ei ole kavatsust veini osta. Paljud Prantsumaa suuremate veinipiirkondade tootjad on teinud veiniturismist oma peamise sissetuleku allika, arendades oma veinitehaseid professionaalseks, kaubanduslikuks ja populaarseks turistide tõmbenumbriks. Suuremad veinitehased tavaliselt võimaldavad ekskursioone giidiga nii prantsuse kui ka teistes võõrkeeltes. Näiteks Bordeaux´i piirkond on populaarsust kogunud sellega, et nende veinimõis on