saavutamiseks. Leian, et maksumoraali kujundamist võiks alustada juba noorte seas. Näiteks võiks maksude tähtsusest rääkida juba üldhariduskoolis mõne õppeaine raames. Võiks lastele teadvustada, millised hüved on meile tagatud, kui täidame maksumaksja kohust. Kardan, et paljud ei ole teadlikud sellest, et tänu maksutulule on tagatud riigi julgeolek, toimiv tervishoiusüsteem, tasuta kõrgahridus, korralikud maanteed ning on säilinud puhas looduskeskkond. Maksundust käsitlev õppe- ja teavitustöö noorte seas annaks võimaluse kujundada tulevaste maksumaksjate arusaama maksude tasumise tähtsusest ja vajalikkusest. Maksumoraal on tihedalt seotud avaliku võimu ja õigussüsteemi usaldusega. Kuid viimasel ajal on jäänud mulje, et eesti rahva usaldus on märgatavalt langenud. Meedias on kajastatud erinevaid korruptsioonijuhtumeid ja maksupettusi, mis on maksumaksja kahtlustavaks muutnud
jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. · Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid
Lembit Kaljuvee Ene Kaups Mart Nutt Urmas Reinsalu Hannes Rumm Vilja Savisaar Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer Eleri Habicht Annika Kaup Janek Laidvee Karin Tuulik 8 - Rahanduskomisjon Rahanduskomisjon moodustati 1992. Aastal (kuni 1994. Aastani kandis nime eelarve- ja maksukomisjon). Rahanduskomisjon arutab riigieelarvet, maksundust, kindlustust ja pangandust käsitlevaid eelnõusid ning tegeleb nende valdkondadega seonduvate probleemide ja küsimuste lahendamisega seadusandluse tasandil. Komisjonile suunatud eelnõudest moodustavad suurema osa seaduste muutmise ja täiendamise eelnõud, kuna rahandus- ja maksundussüsteem täiustub pidevalt. Koostööd tehakse Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Eesti Panga, Riigikontrolli, samuti kõigi teiste menetletavate eelnõudega seotud institutsioonide ja huvigruppidega
neid oma seadused EÜ õigusaktidega kooskõlla viima. Valdavalt maksumaksjate kasuks tehtavad otsused on neid aina rohkem motiveerinud otsima oma õigustele kaitset Euroopa Kohtust, mistõttu otsuste mõju on aastaaastalt suurenenud. Kui 1990ndatel aastatel tegi kohus kokku ligi 40 otsust otseste maksude valdkonnas, siis ainuüksi 2004. aastal juba 16 otsust. Arvestades, et üle 95% Euroopa Kohtusse jõudnud otsest maksundust puudutavast lahendist on tehtud maksumaksjate kasuks, on liikmesriikide endi võiduvõimalused kohtus pea sama head, kui loteriis peavõitu oodata. Kuna Euroopa Kohus tegeleb nn negatiivse harmoneerimisega, piirates liikmesriikide õigust oma maksusüsteemi ühel või teisel moel üles ehitada, omavad otsused otsest mõju liikmesriikide eelarvelaekumistele. Kusjuures kohus on oma otsustes korduvalt rõhutanud, et eelarvetulude kaitse ei ole piisav
4% võrra vähendatakse sotsiaalkindlustuse osa. Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid Reguleerivad- baasseadus: maksukorralduse seadus (MKS) ,eraldi iga maksu reguleeriv seadus: tulumaksu-, käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada
Eestimaale omistas õige avararaamilise autonoomia ning selle dekreedi elluviimise määrus 22.juunist/5.juulist 1917 lõi eestlaste maast kindlapiirdelise haldusühiku. Autonoomia avaldus laialdases õiguses korraldada määruste abil kõiki kohalikke haldusasju. Eesti võis määrusandlikul teel sättida kodanike omavahelist suhtlemist ning nende käibimist riigi ja kogukonna organitega. Samuti võis ta määruste abil korraldada oma maa maksundust ja kodanikkude majanduslikke kohustusi oma kogukonna heaoluks. Selline avaralt sisustatud määrusandlusõigus lõi Eesti maast ja rahvast omapärase autonoomse korporatsiooni, kus Vene riigivõim oli täiesti välja tõrjutud kõigilt kogukondlikelt haldusaladelt. Vähemalt haldusküsimustes avaldas tolleaegne Eesti oma enda, mitte Vene keskvalitsuse tahet. Selliselt mõistetud määrusandlusõigus võimaldab kõnelda maa ja rahva iseseisvusest
annaabi.ee 
