Riik ja ühiskond on eesmärgiks seadnud tarkade, loovate ja teotahteliste noorte kasvatamise. Vanemad korrutavad lastele kui tähtis on haridus ning kuidas ilma selleta on väga raske tulevikus hakkama saada. Haridustee algab algkoolist, kus õpitakse põhiline - kirjutamine ja lugemine, põhikoolis üldained ning gümnaasiumis neid süvendatult. Riik võimaldab tasuta hariduse kuni keskkoolini. See on plaan harida kõiki noori, et nendest tulevikus riigile maksumaksjatena kasu oleks. Ülikoolis aga kõigile soovijatele tasuta kohti ei jätku, siin tuleb kasuks tubli õppimine keskkoolis. Ülikoolist väljunud inimesed on ühe kindla eriala selgeks õppinud millele nad on spetsialiseerunud, eeldates seda, et nad oma eriala armastavad ja seda tööd hakkavad tegema. Kuna inimesed on erinevad pakubki riik välja erinevaid õppimisvorme, luuakse uusi koole ning uusi erialaseid õppimisvõimalusi. Kõik on eesmärgiga, et pakkuda
erahuvidega. Erahuvide kokkupõrkel poliitilisel areenil peaks neist kompromisside tulemusena moodustuma üldhuvi, mida võimulolijad oma tegevusega ellu viivad. Siit saab teha väga selge järelduse: poliitikud saavad võimu ja ametnikud palka just üldise hüve edendamiseks. Riigi kodanikena ei andnud me valimistel võimu poliitikutele oma erahuvide ajamiseks ning maksumaksjatena ei võtnud me ametnikke tööle oma erahuvide edendamiseks. Iseenda, oma perekonna ja sõprade huvide eest seismine on igati loomulik ja inimlik tegevus, kuid olles valitud või ametisse määratud, tuleb lisaks seadustele järgida neid üldisi norme, mille alusel rahvas võimu delegeerib. Ametipositsiooni abil erahuvisid ajav poliitik või ametnik on rikkunud seda kõige põhilisemat lepingut, mille alusel meie
Tekitavad õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele. 8. Halduse kontroll selle all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostavat järelvalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Sellest on eelkõige huvitatud kodanikud. Esiteks tuleb neid kaitsta administratsiooni omavoli ja ebaõigluse eest nng teiseks, maksumaksjatena on nad huvitatud, et ühiskondlikke vahendeid ei raisata, vaid kasutatakse ökonoomselt, et oleks välistatud igasugused kuritarvitused. Kui kontroll teenib ka täitevvõimu enda huve ja seda järgmistest kaalutlustest lähtudes: 1) haldusaparaadi tegevus vajab õiguslikku kindlustamist; 2) kodanikud ja valik arvamus suhtuvad administratsiooni tegevusse siis positiivselt, kui administratsiooni otsuseid on võimlaik vaidlustada ja neid efektiivselt kontrollida
1.3. Sunnivahendite liigid ja rakendamise põhimõtted. VI. HALDUSE KONTROLL 1. Halduse kontroll I.1 Halduse kontrolli mõiste. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet. Sellest kontrollist on eelkõige huvitatud kodanikud. Esiteks tuleb neid kaitsta administratsiooni omavoli ja ebaõigluse eest ning teiseks, maksumaksjatena on nad huvitatud, et ühiskondlikke vahendeid ei raisata, vaid kasutatakse ökonoomelt, et oleks välistatud igasugused kuritarvitused. I.2 Halduse kontrolli eesmärk. Halduse kontrolli eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Eesmärgiks on ka see, et puuetega haldusaktidel ei saaks olla juriidilist toimet. I
osaks. VI. Halduse kontroll § 1. Halduse kontrolli mõiste ja liigid Kuna halduse olemuses on õiguse subsumeerimine, siis sisaldab iga haldustoiming endas potentsiaalset ohtu sattuda vastuollu kehtiva õigusega. Õiguspärase, demokraatliku halduse tagamiseks nähakse ette kontroll avaliku administratsiooni tegevuse üle. Kontrollist on eelkõige huvitatud kodanikud. Esiteks tuleb neid kaitsta administratsiooni omavoli ja ebaõigluse eest ning teiseks, maksumaksjatena on nad huvitatud, et ühiskondlikke vahendeid ei raisata, vaid kasutatakse ökonoomselt, et oleks välistatud igasugused kuritarvitused. Kuid kontroll teenib ka täitevvõimu enda huve ja seda järgmistest kaalutlustest lähtudes: 1) haldusaparaadi tegevus vajab õiguslikku kindlustamist. Kontrolli tulemusena võib administratsioon saada kas kinnitust oma tegevuse õiguspärasuse kohta või informatsiooni sellest, et vastavat käitumist tuleb korrigeerida;
osaks. VI. Halduse kontroll § 1. Halduse kontrolli mõiste ja liigid Kuna halduse olemuses on õiguse subsumeerimine, siis sisaldab iga haldustoiming endas potentsiaalset ohtu sattuda vastuollu kehtiva õigusega. Õiguspärase, demokraatliku halduse tagamiseks nähakse ette kontroll avaliku administratsiooni tegevuse üle. Kontrollist on eelkõige huvitatud kodanikud. Esiteks tuleb neid kaitsta administratsiooni omavoli ja ebaõigluse eest ning teiseks, maksumaksjatena on nad huvitatud, et ühiskondlikke vahendeid ei raisata, vaid kasutatakse ökonoomselt, et oleks välistatud igasugused kuritarvitused. Kuid kontroll teenib ka täitevvõimu enda huve ja seda järgmistest kaalutlustest lähtudes: 1) haldusaparaadi tegevus vajab õiguslikku kindlustamist. Kontrolli tulemusena võib administratsioon saada kas kinnitust oma tegevuse õiguspärasuse kohta või informatsiooni sellest, et vastavat käitumist tuleb korrigeerida;