sissetulekuga - nii ei pea seda maksma välismaalased, kes elavad Jaapanis esimest aastat. Toetudes viimase aja majanduse elavnemisele on valitsus otsustanud järkjärgult taastada 1999. aastal erandkorras alandatud üksikisiku tulumaksumäära, mis tähendab 2006. aastal 10% suurust tulumaksutõusu. Valitsus plaanib kaotada ajutise 20%-lise tulumaksualanduse täielikult 2007. aastast. Sellele lisandub ka nn residendimaksu taastamine, mis lisab maksukoormusele veel 15%. Peale selle plaanib valitsus tõsta 2006 juunis sigarettide aktsiisi, mis kasvatab sigarettide hinda 20 ehk võrra. Valitsuskabineti viimaseks saavutuseks 2005. aastal oli 2006. a riigieelarve kokkuleppimine, mis on eelnevast 3% väiksem. Jaapani valitsuse tuludest u 50% tuleb maksudest ning 40% riigi võlakirjade emissioonist. Arvestades Jaapani kiiresti vananevat ning vähenevat elanikkonda ning suurt eelarvedefitsiiti (160% SKTst) seisab
Kahjuks tuli riigil seda seadusesätet eelarve tulude vähenemise tõttu muuta, nii et 2010. aastal eelmise aasta tulusid deklareerides, sai maksumaksja arvestada vaid tulumaksuvabastusega alates teisest lapsest. Majanduskriisi tõttu jäi riigi poolt teostamata esialgne kavatsus alandada aastaks 2009 tulumaksu 20%-le, samuti edasine maksumäära langetamine 18%-ni, mis oli tulumaksuseadusega plaanis kehtestada aastaks 2012. Varjatud maksude mõju maksukoormusele Lisaks statistilisele näitajale tuleks maksukoormuse hindamisel arvestada ka nn varjatud makse. Selliste maksude osa Eestis on suhteliselt suur. Vaatamata sellele, et viimaseid ei ole isegi defineeritud, tuleks arvestada nende osa maksukoormuse hindamisel. Riigilõive võib kindlasti osaliselt nimetada maksudeks, sest paljud neist ületavad pakutava teenuse administreerimiskulusid. Inimeste seisukohast võiks lugeda maksudeks ka kulusid, mida tehakse
Eesmärgiks on maksustada rohkem just tarbimist ja ressursikasutust ning vähem teenimist. Ka uuendatud konvergentsiprogramm näeb ette, et ligi pool maksutulust (vähemalt 46%) tuleks tarbimismaksudest. Tarbimise suurem maksustamine jälle seob eelarve kulutamisvõimalused just tarbimisega. Maksupoliitika peaks pigem kaasa aitama majandusarengule ja motiveerima ettevõtlusele. Tuleviku prognoosid Eesti maksukoormusele kodanike seisukohast paistavad väga head, sest nagu juba öeldud, ennustatakse Eesti maksukoormust aastaks 2017 olevat 31,4% SKP-st, mis on juba üsna madal võrreldes möödunud aastatega. Pigem suunatakse maksukohustust just tarbimisele, kui puhtalt palgalt mahaarvestusele. Maksukoormus sõltub tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete suurusest. Kui töötuskindlustusmakse alanedes ja II sambasse maksed taastuvad, siis tööjõu maksukoormus alaneb. Samas erinevate
Alusandmed on enamjaolt olemas, ent äärmiselt killustatud kujul ja vajavad edasist mahukat uurimist. (Vetik 2012) Alates Euroopa Liidu liikmeks saamisest 1. mail 2004 on hüppeliselt kasvanud riigi käsutuses oleva raha hulk. Näiteks suunati aastail 20042006 Eesti käsutusse Euroopa Liidu vahendeid 802 421 634 ulatuses, 20072013 on toetuste kogumaht 3 403 459 881 eurot. Tänu teiste liikmesriikide abile on Eesti avalikul sektoril kasutada oluliselt rohkem raha, vaatamata madalale maksukoormusele. Hoolimata jätkuvast majandusarengu retoorikast on riigiaparaadi ressursside kasvu tegelik mootor olnud välistoetused, mitte maksutulu. See on oluliselt tugevdanud täitevvõimu, kelle ülesandeks on Euroopa vahendite kasutamist korraldada. Ehkki viimastel on sageli juures üldine kasutusotstarve, otsustatakse täpsed tegevused ja täitjad tavaliselt kohapeal, mistõttu valitsuse mõjujõud on oluliselt kasvanud. (Vetik 2012) 13 Tabel 2
Seega jääb Eestis riigi peamiseks majanduspoliitiliseks vahendiks fiskaalpoliitika. Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud ennekõike hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksud riigi majanduses Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Lisaks üldisele maksukoormusele saab majandusarengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes, sest erinevate maksude mõju majandusele on samuti erinev. Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Rikkamad inimesed säästavad suure osa oma rahast ning seetõttu avaldavad neile mõju pigem kapitalimaksud, nagu näiteks maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega,
annaabi.ee 
