suurendada. Riik jagab maksude kaudu tulu ringi. 2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse leidmiseks esiteks vaja suurust, mis mõõdaks majanduses tekkinud kogutulude taset või mahtu mingi perioodi jooksul. Selleks on sisemajanduse koguprodukt (SKP). Osa nendest tuludest kogub avalik sektor maksutuludena endale oma tegevuse finantseerimiseks. Kui nüüd arvutada kogutud maksutulude osa SKP-st, ongi tulemuseks näitaja, mida loetakse maksukoormuseks. Sellisel moel makrotasandi näitaja arvutamine on äärmiselt lihtne ja ka rahvusvaheliselt võrreldav. Eraldi võib vaadata ka näiteks kaudsete ja otseste maksude osa SKP-st või lausa mingi konkreetse maksu, näiteks maamaksu osa SKP-st, mis annab väga selge pildi sellest, kui suures ulatuses vastavat maksu antud riigis kogutakse ehk kui suure osa moodustab see kogutuludest ja maksukoormusest. Erinevate riikide maksukoormuste võrdlemisel võetakse sageli aluseks seaduslikud maksumäärad
Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, sest nende maksmine on inimestele kohustuslik. Kõikide maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust nim. maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksudena ära maksab. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- tulumaks on koguaeg sama kõrge olenemata palga suurusest Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest. Kirjeldatud maks pannakse inimese või ettevõtte tuludele, mistõttu seda nim. tulumaksuks (Eestis 21%- tulumaks).
Tulude hea laekumine võimaldas valitsusel esitada ka aasta lisaeelarve. 2012. aasta riigieelarve, milles prognoositavateks tuludeks on 6,12 miljardit eurot ja planeeritud kuludeks 6,58 miljardit eurot. MAKSUD Maksustamine on riigi peamine võimalus raha saada. Maksude maksmine on kohustuslik ja maksudest kõrvalehoidmine on seadusega karistatav. Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKT-st) nimetatakse maksukoormuseks. Eestis on see umbes 35% SKT-st, mis arenenud riikide hulgas jääb keskmisele tasemele. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Maksude kehtestamise juures peab riik enda jaoks otsustama, kuidas ta mõistab sotsiaalset õigust. Liberaalse arusaama järgi on õiglane selline maksusüsteem, mis ei karista suurema sissetuleku saajaid kõrgemate maksudega, sellist nimetatakse proportsionaalseks maksusüsteemiks.
vastavalt antud kaubade tarbimisest ja tootmisest. Samas peaks seda heaolu vähenemist kompenseerima avalikest teenustest saadav kasu. Üheks viisiks hinnata erinevate maksude efektiivsust on võrrelda tarbijate ja tootjate heaolukadu maksude laekumisega. Joonisel 9.5. oli tarbijakasu vähenemine suurem tarbijate maksukoormusest 1/2(P1 P0 )* (Q0 Q1 ) võrra ja tootjakasu vähenemine suurem tootjate maksukoormusest 1/2(P1 P2 ) * (Q0 Q1 ) võrra. Seda vahet nimetatakse liigseks maksukoormuseks ja selle põhjuseks on kaubeldud kaupade mahu (maksubaasi) vähenemine maksustamise tagajärjel. Seetõttu on tarbijate ja tootjate heaolukaotus suurem kui riigi heaolu võit maksude laekumise kaudu. Efektiivse maksustamise üheks ülesandeks on liigse maksukoormuse vähendamine, ehk teisiti öeldes, selliste maksude kehtestamine, mis ei muudaks inimeste majandusliku tegevuse mahtu. Liigset maksukoormust esineb nii käibmaksu kui tulumaksu puhul, kuigi selle avaldumise viis on erinev.
Maksud võivad olla progresseeruvad, proportsionaalsed või regresseeruvad. Progresseeruva maksu puhul maksualuse suurenemisel suureneb ka maksumäär, proportsionaalse maksu puhul jääb see muutumatuks ja regresseeruva maksu puhul väheneb Olulisemad maksuliigid: üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibe-, sotsiaal-, aktsiisi-ja kinnisvaramaks jt Maksustamise üldist taset mõõdetakse tavaliselt maksutulude ja SKP suhtena = maksukoormuseks. Majandusteadlaste arvates on maksukoormus seda suurem, mida jõukam on ühiskond. Eesti maksukorraldus on suhteliselt neutraalne, sest olulisemad maksud on proportsionaalsed, mis peaks garanteerima aastate lõikes stabiilse maksukoormuse. Maksukorralduse stabiilsus on väga tähtsaks tegur välisinvesteerijate jaoks, sest annab kindlustunde ja garantiid välisinvestoritele pikaajaliste investeeringute tegemisel.
annaabi.ee 
