(avaliku huvi kaalutlus) ja mõõdukus (proportsionaalsus kitsamas tähenduses). 2)Õigusliku reguleerimise tabavus- eeldab seda, et oleks tagatud adek-vaatne vahekord õiguslike ettekirjutuste, neist arusaadavuse ja regulatsiooni täpsuse vahel. Täpselt peavad olema määratletud normi adressaadid, õigustatud ja kohustatud isikud ning vastavad õigused ja kohustused. Mida rohkem norm piirab õigusi, seda täpsem ta peab olema nt maksukohus- tusega seoses. Tõlgendamisega tegelevad juristid. Peab püüdlema selle printsiibi realisee- rimise poole- oleneb ka objektiivse olukorra tundmisest, võimest prog-noosida õigusliku regulatsiooni tagajärgi. Ka muudatused on vajalikud, kuid mitte nii, et alles jõustunud seadust tuleb hakata kohe muutma, parandama või täiustama. Abstraktsuse küsimus (vt õpikust lk 14). Oleneb ka kellele norm adresseeritud, kas eraisik või konkreetne muu subjekt.
TuMS §29 lg 1 Kuna väljamakse teeb Eesti residendist äriühing, siis Eestis maksustatakse. NT Soomeäriühingul leping Soome residendiga, kes töötab nädala Eestis. Ettevõte teeb Eesti äriühingule marketingi teenustasuarve 0 % - pöördmaksustamine Kas Eesti saab maksustada Soome residendi tulu, nädalase töö eest Eestis? Eesti äriühing ei maksa talle palka, pole tööleping – Eestis ei ole tööandjat – ainuke alus, kui saaks tekkida maksukohus on 183 päeva / väljamakse teeb Eesti resident / Püsiv tegevuskoht. Eesti ei maksusta – pole 183 päeva Eestis. Eesti saab maksustada TuMS §29 lg 1 – püsiv tegevuskoht, 183 päeva, Eesti resident maksab Soomel renditööjõu säte – 1. päevast maksustab Soome – tegelik tööandja (vastutab välisriigi tellija; töötajad kasutavad välisriigi tellija materjale, tööriistu, töötulemuste eest vastutab välisriigi tellija)
maksuvaldkonna kohtupädevus; sotsiaalvaldkonna kohtupädevus. Lisaks nimetatud kohtupädevuse eriharudele on konstitutsioonilistes küsimustes kohtupädevus liidu konstitutsioonikohtul ja liidumaade konstitutsioonikohtutel. Ülevaate kohtute ülesehitusest leiate Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt. Kohtute haldamine Liidumaade kohtuid haldavad enamasti liidumaade justiitsministeeriumid. Liidu tasandil on liidu ülemkohus, liidu halduskohus ja liidu maksukohus liidu justiitsministri haldusalas. Liidu töökohus ja liidu sotsiaalkohus on liidu töö- ja sotsiaalministeeriumi haldusalas. Nimetatud ministeeriumid haldavad samuti vajalikke rahalisi vahendeid. Ainus erand on liidu konstitutsioonikohus, millele on antud organisatsiooniline autonoomia kui sõltumatule põhiseaduslikule institutsioonile. Liidu konstitutsioonikohus esitab oma eelarve heakskiitmiseks. Kohtute liigid – lühikirjeldus
Kõrgeim föderaalkohus, mis koosneb 9st kohtunikust. Ülemkohus vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute (näiteks Nõudekohus) lahendite peale. Vaatab lläbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute lahendite peale. Erikohtud- spetsiifiliste föderaalkohtute pädevusse kuuluvate asjade läbivaatamiseks. Näiteks Maksukohus (Tax Court), N õudekohus (Claims Court). 25. Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem Iseloomulikuks jooneks range vahetegemine üldjurisdiktsiooniga kohtute ja halduskohtute vahel. Mõlemal kohtute hierarhial on eraldi kõrgemalseisvad kohtud ja need hierarhiad ei ühine isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud:
Kõrgeim föderaalkohus, mis koosneb 9st kohtunikust. Ülemkohus vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute (näiteks Nõudekohus) lahendite peale. Vaatab lläbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute lahendite peale. Erikohtud- spetsiifiliste föderaalkohtute pädevusse kuuluvate asjade läbivaatamiseks. Näiteks Maksukohus ( Tax Court), Nõudekohus (Claims Court). 25. Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem Iseloomulikuks jooneks range vahetegemine üldjurisdiktsiooniga kohtute ja halduskohtute vahel. Mõlemal kohtute hierarhial on eraldi kõrgemalseisvad kohtud ja need hierarhiad ei ühine isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad
annaabi.ee 
