- Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma. Linnakodanikeks said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast. 6. Kaotati senine Venemaast erinev maksukorraldus, keskse riigimaksuna kehtestati pearahamaks ning maksualuste meeste arvu kindlaks tegemiseks hakati tegema hingeloendusi e. revisjone. Pärast Katariina II surma taastas ta poeg Paul I varasema valitsuskorra Baltikumis ja see püsis kuni 1917. a. autonoomiani. Seeg Eestimaa kubermangus 4 maakonda ja Liivimaa kubermangus Eesti osas 5; kokku 12 linna. TÖÖ KAARDIGA: Kaart nr 1. Eesti ala haldusjaotus pärast Jüriöö ülestõusu kuni Liivi sõjani (e. 1340-1550 a.).
Ülesanded: Raharingluse korraldamine (kubermangu tasandil). Otseste js kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine, kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate haldamine, järelvalve erakaubanduse ja töönduse üle, rentreide tegevuse kontrollimine. Rentrei (-1922) rahadusorgan kreisi tasandil. Riigikassa osakonnad maakonnas või kubermangus. Allusid kubermangu kroonupalatile. Ülesanded: koraliste ja erakorraliste riigimaksude kogumine ja maksualuste kohta arvestuse pidamine, tempelmarkide, aktipaberite, vekslipaberite, pidupiletite markide, mängukaartide müümine, rahavahetamine, rahasaadetiste edasitoimetamine. Statistikakomitee 1854-1917 asutus statistiliste andmete kogumiseks vastava kubarmangu kohta. Allus kubernerile ja keskstatistikakomiteele. Ülesanded: andmete kogumine kubermangu kohta ja nande viimine Siseministeeriumi poolt kinnitatud tabelite vormi, kubermangu tervikkirjelduste ja pksikute majandusharude kirjelduste
Arheoloogiliste asulate arv =külade arvu kasv =inimeste kasv Inimeste arvu saab vaadata: 1. Kiriku suuruse järgi. 2. Linna müüriga piiratud alade järgi. Samas need võivad ka eksitada, nt linn võis olla väga tihedalt täisehitatud samas ka hõredalt. Kirik võis mahutamise pärast suur olla aga ka prestiizi pärast. Andmed lokaalsed, ühe linna, ühe küla, ühe mõisa kohta. Näiteks maksuloendid (perede ja majapidamiste arv aga pereliikmete arvu pole kirjas), maksualuste loendid (linnakodanik aga kodanikud pole elanikud, maksuvabad paljud aadlikud ja vaimulikud). Statistiline materjal on koostatud teistel eesmärkidel, mitte et anda aimu inimeste arvust. Maksuloendid koostatud eri printsiipidest lähtudes, ei saa võrrelda! Paremini dokumenteeritud linnade elanikud, hiliskeskaja elanikkond. Linnade tekke - ja arengu eeldus on rahvaarvu kasv. Tavaliselt võetakse pere suuruseks viis inimest. 9. sajandi Pariisis olevas majandusloendis mainitud üle 8000
1000. Kasvas venelaste arv riigiametnike seas. Pearahamaks. Otsene riigimaks, 1783 aastast, asendas senist riiklike maksude süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt. Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani. Riigil pidi olema ülevaade maksukohuslastest, selleks hingeloendused fiskaalsel eesmärgil, esimene 1782. Uuendused tõid kaasa kuulujutte, rahutusi. 1784.aasta suvel algasid pearaharahutused,
jõutud. Kõigest sellest tulenevalt on Vm rahvastiku sots jaotusest kõneldes rakendatud kahte lihtsustatud süsteemi. Kõige lihtsam variant jagada kogu rahvastik privilegeeritud seisusteks ja maksualusteks seisusteks. Privilegeeritud seisustesse kuuluvad ei pidanud maksma riigi makse, täitma sõjaväeteenistuskohustust jne, olid imepisikesed, sinna kuulusid aadel ja vaimulikkond, lisaks ka suurkaupmehed. Kogu ülejäänud rahvastik kuulus maksualuste seisuste hulka. Võimalus ka nelikjaotus- ülemklassid, keskkihid, alamkihid. Ülemkihtide hulka kuulus aadel, kõrgem vaimulikkond, tipp-riigiametnikud, kindralid, admiralid, sõjaväejuhid, suurpankurid, töösturid, suurkaupmehed, suurmaapidajad. Ülemkihid kokku olid u 3% Vene ühiskonnast. Keskkihtidega olukord palju parem polnud, sinna kuulusid ettevõtjad- töösturid, kaupmehed, väike- ja keskmaaomanikud, enamik haritlaskonnast ja ametnikkonnast, oli u 8% rahvastikust. Lõpuks
annaabi.ee 
