6. Käendusleping, käendaja vastutus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas! Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
laenuleping (VÕS § 396 lg 1 järgi) sõlmitud ning sellel ei esine sisu- ega vormipuudusi. Järelikult on põhikohustuseks olev laenuleping sõlmitud ja kehtiv. 1.2. Kas käendusleping on sõlmitud? Mati (käendaja) käendusleping tuleneb laenulepingust põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel, täpselt p-st 5.2. P 5.2. kohaselt vastutab OÜ Seebi juhatuse liige lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt Laenusaajaga maksimumsummas 100 000 eurot. Mati on põhivõlgniku juhatuse liige ning järelikult on tal ka selle lepingupunkti järgi käendus. Kuna Mati on füüsiline isik ehk tarbija, siis on Mati ja võlausaldaja vahel sõlmitud tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 järgi. 1.3. Kas tarbijakäendusleping on kehtiv? VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse maksimaalsummas. Lepingu p-st 5.2. järgi on maksimaalsumma kokku lepitud
RKRKo 2-16-8219/39, p 14.1.14.3 – tarbijakäenduse ülevõtmine, vastutuse piirmäär. Asjaolud: Maris Narrussoni hagi 123 Grupp OÜ ja Andres Elvisto vastu solidaarselt 89 550 euro 99 sendi ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 143 lg 2 on analoogia korras kohaldatav ka lepingule, millega füüsiline isik kohustub võtma üle käenduslepingu. Viidatud sätte järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping selline käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.“ „Kokkulepe, millega füüsiline isik võtab endale kohustuse sõlmida tulevikus tarbijakäendusleping ja mille täitmist on võimalik temalt nõuda, peab sarnaselt tarbijakäendusleping sisaldama kokkulepet tulevase käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kohta. Kokkulepe vajalik, et tulevasel käendajal oleks võimalik hinnata
vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul. Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale seaduses sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadus rõhutab eraldi tarbijakäenduslepingut. Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Garantii andmine on ühekülgsete kohustuste võtmine. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. Valdavalt kasutatakse garantii vormi krediidi- ja kindlustusasutuste poolt pakutava teenusena. Samas on garantii instituut
tagatav nõue ning käendaja otseselt väljendatud tahe võtta endale kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingust peab olema võimalik kindlaks teha võlausaldaja ja võlgniku isikud. Käenduslepingust peab olema nähtav see, millise põhikohustuse täitmist käendaja tagab. Tarbijakäenduslepingus peab olema kokku lepitud lisaks eelpoolnimetatud tingimustele ka käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 142 lg 2), vastava kokkuleppe puudumisel on tarbijakäendusleping tühine. Tarbija teab sellisel juhul, milline on tema vastutuse tegelik suurus ja saab otsustada kõiki asjaolusid teades, kas leping sõlmida või mitte. Oluline on, et käendaja vastutuse maksimumsumma oleks määratletav ja käendajale lepingu sõlmimisel teada, st vastutuse maksimumsumma peab hõlmama ka kõrvalnõudeid. Üldjuhul ei omanda võlausaldaja käenduslepingust käendaja vastu mingeid kohustusi, va
tagatav nõue ning käendaja otseselt väljendatud tahe võtta endale kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingust peab olema võimalik kindlaks teha võlausaldaja ja võlgniku isikud. Käenduslepingust peab olema nähtav see, millise põhikohustuse täitmist käendaja tagab. Tarbijakäenduslepingus peab olema kokku lepitud lisaks eelpoolnimetatud tingimustele ka käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 142 lg 2), vastava kokkuleppe puudumisel on tarbijakäendusleping tühine. Tarbija teab sellisel juhul, milline on tema vastutuse tegelik suurus ja saab otsustada kõiki asjaolusid teades, kas leping sõlmida või mitte. Oluline on, et käendaja vastutuse maksimumsumma oleks määratletav ja käendajale lepingu sõlmimisel teada, st vastutuse maksimumsumma peab hõlmama ka kõrvalnõudeid. Üldjuhul ei omanda võlausaldaja käenduslepingust käendaja vastu mingeid kohustusi, va
annaabi.ee 
