Iga teemaelement olgu eraldi lõigus Peaks olema mahuliselt võrdsed Analüüs Väldi lihtsalt ajaloo (õpiku) ümberjutustamist Kui võimalik siis võrdle ka mõne muu perioodi või piirkonnaga Too välja seosed eri valdkondades, eri piirkondades toimuva vahel Püüa jõuda toimunu põhjusteni Näited Igas lõigus vähemalt näide Näite ülesanne on illustreerida, anda argumendile veenvust Püüa olla võimalikult konkreetne number, nimi, riik Maksimumpunktide jaoks peab näha olema õpilase lugemus Isiklik suhtumine Iga lõik võiks lõppeda ühelauselise kokkuvõttega Võib kirja panna: "Minu arvates...", kuid ei pea Järeldused peavad olema kooskõlas töös toodud näidetega stiil Keelatud on släng Eriti vaadatakse isiku- ja kohanimede õigekirja Eesti suure tähega, eestlane väiksega! Venemaad ja NSV Liitu ei tohi segi ajada Lühenditest on lubatud vaid üldkehtivad Kokkuvõte
[2] 9 5. VARUDE JUHTIMINE LAOS Lao haldamine eeldab õiget ja efektiivsete juhtimispõhimõtete rakendamist. Kõiki tooteid ja kõiki olukordi ei tohi käsitleda ühtmoodi. Tegevusi ja rõhuasetuspunkte toimingutes ning nende mõju kogu tarneprotsessile tuleb tunda ja tunnetada. Laos olevad kaubakogused vahelduvad üldjuhul kasutus- ehk ringluslao ulatuses laoväärtuse miinimum- ja maksimumpunktide vahel. Kuna nõudlus vaheldub ja tarned võvad hilineda, võivad laosaldo langeda miinimumpunktist allapoole. Seda laoseisust nimetatakse reservlaoks. Resrvladu hoitakse eesmärgiga vältida olukorda, kus tooted laos lõppevad. Lõppemise tagajärgedeks on enamsti tootmise seiskumine, tarnevõime vähenemine jms. Kahjuks ei ole võimalik niisugust olukorda täielikult välistada, kuna see eeldaks reservladuse ülemäärast suurendamist. Kui
RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS kohtade vajadus jm. nõuded, on tema vastuse maksimumpunktide summa neli. Vajalik on üks näide. Põhjendamine ilma näiteta punkti ei anna. Näited märksõnadest ja kuidas neid saab arvamusloos avada. Selgitus õpetajale. Õpilaselt ei 3. Nimeta lisaks vanusele veel üks tunnus, mille alusel on võimalik Eesti rahvastikku analüüsida
• võimaldada koolil ennast objektiivsemalt hinnata ning teistega võrrelda; • võimaldada õpilastel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest; • tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus; • ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli sisseastumiseksamitega. EKSAMITÖÖ PÕHIANDMED JA ÜLESEHITUS Geograafia riigieksamitöö on koostatud ühes variandis. Iga küsimuse juures on selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei antud, ka siis mitte, kui oli vastatud nõutust märksa rohkem. Ülesanded ja küsimused hõlmasid järgmisi tasandeid: I Teadmine (mõisted, faktid, seaduspärasuste teadmine). II Mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine, ümbersõnastamine). III Teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine). IV Analüüs ja süntees (seoste näitamine, faktide ja seaduspärasuste ühendamine, eristamine,
parandusi, tuleb selgelt kriips peale tõmmata sellele sõnale või lõigule, mille hindamist ta ei soovi. Hindamiskomisjon ei loe ega hinda mustandipaberile kirjutatut. Mustandipaber on koos eksamitööga ja seetõttu lisapaberit kasutada ei ole lubatud. Eksamil ei ole atlaste ega muude lisamaterjalide kasutamine lubatud. EKSAMI VORM JA TASE Geograafia riigieksam on kirjalik. Eksamitöö on ühes variandis. Iga küsimuse juurde on märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei anta ka siis mitte, kui õpilane vastab nõutust märksa rohkem. Küsimused ja ülesanded hõlmavad järgmisi tasandeid: I Teadmine (mõisted, faktid, seaduspärasuste teadmine). II Mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine, ümbersõnastamine). III Teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine). 8
annaabi.ee 
