- ÕIGE TEST 10 (raha ja eelarvepoliitika) Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. ÕIGE Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet ÕIGE Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga VALE Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil VALE Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks ÕIGE Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke ÕIGE Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika ÕIGE Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE
- ÕIGE TEST 10 (raha ja eelarvepoliitika) Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. ÕIGE Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet ÕIGE Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga VALE Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil VALE Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks ÕIGE Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke ÕIGE Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika ÕIGE Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE
Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3. Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus. Tõene 4. Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks. Tõene 5. Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke. Tõene 6. Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga. Väär 7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9
Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 – raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3. Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus. Tõene 4. Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks. Tõene 5. Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke. Tõene 6. Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga. Väär 7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9
Samale tulemusele jõuab ka piirkulu ja piirtulu analüüsides. Tootmismahu suurendamine kahelt kolmele toob endaga kaas piirtulu 5 krooni ja piirkulu 3 krooni. Edasine tootmismahu suurendamine ühe ühiku võrra toob kaasa piirtulu 3 krooni ja piirkulu 5 krooni. Sellisel juhul ületab piirkulu piirtulu 2 krooni võrra, vähendades seega kasumit 2 krooni võrra. Tootmismahtu tasub suurendada kui piirtulu ületab piirkulu ning vähendada kui piirkulu ületab piirtulu. Seega on kasumit maksimeerivaks tootmise mahuks kogus mille juures piirtulu ja piirkulu on võrdsed: Tabeli andmed on esitatud graafiliselt joonisel 9.6. Joonise esimene osa iseloomustab kogutulu (TR) ja kogukulu (TC) kõveraid. Kasum on kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus. Kasum on maksimaalne koguse 3 juures. Joonise teine osa iseloomustab kasumi muutumist erinevate tootmismahu tasemete juures. Joonise 9
Samale tulemusele jõuab ka piirkulu ja piirtulu analüüsides. Tootmismahu suurendamine kahelt kolmele toob endaga kaas piirtulu 5 krooni ja piirkulu 3 krooni. Edasine tootmismahu suurendamine ühe ühiku võrra toob kaasa piirtulu 3 krooni ja piirkulu 5 krooni. Sellisel juhul ületab piirkulu piirtulu 2 krooni võrra, vähendades seega kasumit 2 krooni võrra. Tootmismahtu tasub suurendada kui piirtulu ületab piirkulu ning vähendada kui piirkulu ületab piirtulu. Seega on kasumit maksimeerivaks tootmise mahuks kogus mille juures piirtulu ja piirkulu on võrdsed: MR=MC Tabeli andmed on esitatud graafiliselt joonisel 8.6. Joonise esimene osa iseloomustab kogutulu (TR) ja kogukulu (TC) kõveraid. Kasum on kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus. Kasum on maksimaalne koguse 3 juures. Joonise teine osa iseloomustab kasumi muutumist erinevate tootmismahu tasemete juures. Joonise 8
Paralleel äriühinguga. Ettepanekud: 1) volikogu-mänedzer valitsemisvormina 2) mitteerakondlikud valimised 3) pigem ühe kui mitme valimisringkonnaga valimised 1.5.3. Lokaalsus ja ühiskondliku valiku teooria (Charles Tiebout jt) lokaalsus on väärtus; individualistlik utilitarism, keskendumine pigem üksikute kodanike seisukohtadele, mitte valitsusele kui poliitilise legitiimsuse tuumale; kohaliku demokraatia poliitiline põhiväärtus on ressursside efektiivseks (s.t ühiskondlikku heaolu maksimeerivaks) eraldamiseks vajalike üksikute maksu- ja teenuste eelistuste täpne esindamine; esindamisprotsess moonutab kohalike elanike tegelikke eelistusi, seega soosib vahetut demokraatiat referendumite vormis fiskaalküsimustes, samuti maksu- ja kulupiiranguid. KOV fragmentaarne süsteem on kõige eelistatavam, kuna on kõige efektiivsem kohalike teenuste osutamise aspektist. 2. Kohaliku omavalitsuse alusteooriast Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduses