eest õigel ajal, koguses, kvaliteedis ja hinnas, ning samuti tarnijate haldamine. Sihiks on panuse andmine saavutamaks ettevõtte konkurentsieelis ja strateegiliste eesmärkide saavutamine. Kuigi termineid „hankimine” ja „ostmine ” kasutatakse vaheldumisi, ei ole tegemist ühe ja sama tegevusega. Hankimisel on üldiselt laiem tähendus kui ostmisel, mõistetakse kui kaupade ja/või teenuste saamist vastutasuks rahalisele maksele. Teisest küljest mõistetakse hankimise all ka kõik- võimalikke kauba saamisega seotud tegevusi, näiteks rentimine. Ostutööga seotud protsesside täiustamisel on üheks eesmärgiks ka kliendi rahulolu tagamine. Tänu elektrooniliste kanalite juurutamisele saavutatakse ettevõttes kulude kokkuhoid, mille tulemusena võidab hinnas ka lõpptarbija. Elektrooniliste hankesüsteemide kasutamine hanke- ja ostutöös vähendab tunduvalt paberitööle ja
finantseerimisobjekti kontole. Liisingfinatseerimine Tegemist on pikaajalise finatseerimise hübriidvormiga, kus kombineeritakse pikaajalise laenu tingimused ja vara järelmaksuga müügi tingimused. Kasutatakse nii vallasvara, kui ka kinnisvara tehingutes. 2 liiki: Kasutus- ja kapitaliliising. Peamine erinevus on vara arvestuses. Kasutusliisingu perioodil maksab liisija liisingmakseid, mis sisaldab ka intressiosa. Maksele lisandub käibemaks. Tavaliselt jäävad vara hoolduskulud liisingu andja kanda ja lepingu lõpus tagastatakse vara omanikule-liisinguandjale. Kapitaliliisingu korral läheb vara tavaliselt liisija bilanssi, kes hakkab sellelt amortisatsiooni arvestama. Liisingu andjale tasutakse perioodilisi väljaostu makseid, millele lisandub käibemaks ja eraldi intressiosa. Lepingu perioodi lõpuks tuleb tasuda
valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane
maksustatavaid väljamakseid, on kohustatud isik. Makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu ehk kõik Eestis tegutsevad tööandjad. Kinnipeetud maksed kantakse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksu- ja Tolliamet edastab tema pangakontole laekunud makse 15 tööpäeva jooksul Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole. 4% (või 6%), mida lisatakse töötaja enda maksele tasutava sotsiaalmaksu arvelt, arvutab Maksu- ja Tolliamet ise ning edastab samuti nimetatud pangakontole. Füüsilisest isikust ettevõtjast kohustatud isik tasub kohustusliku kogumispensioni makset kord aastas füüsilise isiku tuludeklaratsioonil deklareeritud ettevõtlustulult. 6. Sotsiaalkaitse teostajad Eestis 7. Riiklikud peretoetused 7.1. Üldsätted. Peretoetuste liigid. Peretoetuste arvutamise alus. Peretoetuste taotlemine. Peretoetuste määramine
Joonis 2.6.6. Ühe makseperioodi kohta tulevate kapitalisatsioonide arvu leidmine Üldise annuiteedi tuleviku- ja nüüdisväärtuse arvutamiseks tuleb kõigepealt p väärtus määrata selliselt, et selle määraga arvutatud ühe makseperioodi intress oleks võrdne sama makseperioodi intressiga, mis on arvutatud c kordse kapitalisatsiooniga määraga i. Olgu annuiteedi osamakse R. Siis sellele maksele järgneva perioodi lõpul määraga p arvutatud intress on R (1 p)1 , määraga i (c kapitalisatsiooni) arvutatud intress on R (1 i)c . Võrdsustades need intressid, saame R (1 p)1 R (1 i)c (1 p) (1 i)c p (1 i)c 1. (2.6.11) Märkus 2.6.1
annaabi.ee 
