sagitaalset sälku ja üks ristipidine sälk, mis koos moodustavad H-tähe kujulise vagudesüsteemi. Sagitaalsetes sälkudes paiknevad maksa ümarside ja venoosside. Ristipidises vaos on maksa värat, mis omakorda jaotab paremast sagarast kaks eraldi väiksemat sagarat - ruutsagara ja sabasagara. Siseehitus Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Siseehituslikult koosneb maks sagarikkudest ja sagarikud omakorda maksarakkudest, mille vahel hargnevad maksaarteri ja värativeeni harud. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd. Kõrghetkel hoiab maks endas 10% kehas olevast verest ning pumpab endast läbi umbes 1.5 liitrit minutis. Maksasagarike sisemuses moodustub sekretoorne sapikapilaaride võrgustik. Talitlus Maksa läbib intensiivne vereringe ja kõik sooltest verre imenduvad toitained (rasvad, valgud,
- kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik soolest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa ülesanded · vere glükoosisisalduse regulatsioon · plasmavalkude süntees · vere punaliblede lagundamine · kahjulike ainete lagundamine · sapi tootmine · aminohapete sisalduse regulatsioon · rasvade sisalduse regulatsioon · vitamiinide varu säilitamine · punaste vereliblede süntees lootel · kolesterooli süntees Tsirroos on maksa-põletik, mis tekib alkoholi liigtarbimisel. Mõisted
Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Maks kontrollib veres sisalduvaid Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse aineid osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes, samuti on seal eriti palju glükoosi metabolismiga seotud ensüüme. Maksa ülesanded: · vere glükoosisisalduse kontroll, · aminohapete sisalduse kontroll, · palsamvalkude süntees,
Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Maks kontrollib veres Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu sisalduvaid aineid kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes, samuti on seal eriti palju glükoosi metabolismiga seotud ensüüme. Maksa ülesanded: · vere glükoosisisalduse kontroll, · aminohapete sisalduse kontroll, · palsamvalkude süntees, · punaste vereliblede süntees lootel,
Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts • kesknärvisüsteem, perifeersed neuraalse päritoluga struktuurid • pigmentrakud 12. Maksa verevarustus 1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul tsentraalveen maksaveen vena cava inferior 13. Neurogliia ja ülesanded
See hakkab takistama vereringet, tekitab pideva janutunde. Keharakud ei saa kasutada energiaallikana glükoosi, nad peavad lagundama rasvu ja valke. See viib kehakaalu alanemisele, inimene kõhnub kiiresti. Glükoos jõuab ka uriini, sest neerud ei suuda seda tagasi imeda. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid Maksa läbib väga intensiivne vereringe, kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete regulatsioonis. Pideva ja suurtes kogustes alkoholi joomise tagajärjel võivad maksa rakud hukkuda. Nende asemele kasvab sidekude, mis enam maksa ülesandeid ei täida. Seda protsessi nim maksatsirroosiks. Maksa ülesanded on: vere glükoosisisaluduse kontroll; aminohapete sisalduse kontroll; plasmavalkude süntees; punaste vereliblede süntees lootel; vere punaliblede lagundamine;
piirkonnast. Alumine õõnesveeni süsteem (v. cava inferior) kogub venoosset verd alajäsemetelt, selja piirkonnast ning kõhu- ja vaagnaseintelt, lühidalt – allpool diafragmat jäävatest kehaosadest. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Joonis 3.20. Keha suuremad veenid Portaalsüsteem Vere eemaldamine sooltest on seotud eripäradega. Toitainetega rikastatud veri kogutakse portaalsüsteemis kokku ja suunatakse maksa. Nõnda saabub maksa veri nii maksaarteri kui ka värativeeni (v. portae) kaudu ja lahkub maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni (v. cava inferior). Värativeen kogub verd kõhuõõne paaritutelt elunditelt (sooled, põrn, kõhunääre ja sapipõis). 64 Portaalsüsteemi ja tavalise veenisüsteemi piiriks on söögitoru alaosa ja pärasoole veenide punutis. NB! Maksa haigusliku seisundi korral tekib vere äravoolupais ja sellega seoses need veenid
annaabi.ee 
